Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisturule minnes tuleb rõhuda eristumisele
Välisturule minnes on igal ettevõtjal tarvis alustada eeltööst. Seejuures on esmatähtis välja selgitada, mis on õigupoolest see põhjus, miks keegi peab soovima just tema tooteid osta.
Mõistagi peab välisturule pürgimisel kõigepealt olema pakkuda hea toode või teenus ise. Ent kui sellega ei kaasne konkurentsieelist või eristumisviisi, siis ei ole enamasti mõtet müügivõrku üldse üles ehitama hakata. Ettevõtja võib küll müügikanali luua, aga ta niikuinii ei müü, sest ei anna lihtsalt põhjust ennast valida.
Peamine viga, mida tehakse müügivõrgu rajamisel välisturgudel, ongi see, et ettevalmistus on puudulik. Olen näinud palju edukaid ettevõtteid, kuid sama palju ka ebaedukaid ettevõtteid. Kui ettevõttel ei ole konkurentsieelist, siis nähakse küll palju vaeva, aga edu ikka ei tule. Teine viga on kiirustamine, nii et kannatlikus on väga tähtis. Asjad võivad võtta mitu aastat aega, see on täiesti normaalne.
Eeltöö tegemisel on ühtlasi tähtis, millise mulje ettevõtja potentsiaalsetele partneritele jätab. Kui asjad on tehtud hooletult ja ülekäe, siis niimoodi temasse ka suhtutakse. Seega tuleb hoolega jälgida näiteks sedagi, kas ettevõtte koduleht on korralik jne. Eriti hoolikas tuleb olla Lääne-Euroopa turule minnes, kus ida poolt tulnutesse suhtutakse enamasti niikuinii suure eelarvamusega. See tähendab, et me ei tohiks jätta endast ja oma tegemistest ebakindlat ja amatöörlikku muljet. Kui nii juhtub, siis meid võetaksegi ebakindlatena ega peeta meist lugu. Ning kogu põhjalik eeltöö võib joosta lihtsalt liiva.
Korrektne ja kindel tuleb olla lubadusi jagades ja kokkuleppeid sõlmides. Kogemus näitab, et suhete loomisel välisturgudel lubatakse tihtipeale rohkem kokku, kui ollakse võimelised täitma. Ebaeetiline on kokkulepetest mitte kinni pidada. Näiteks on juhtunud, et antakse partnerile eksklusiivne edasimüügiõigus, kuid teda veetakse alt ning antakse toode ka teistele edasimüüjatele. Samas leian, et Eesti ettevõtjad on ühed eetilisemad, võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega. Meie puhul hinnatakse ja meie trump on põhjamaine ärikultuur, konkreetsus, ausus.
Oluline on saada infot uute turgude kohta. Selleks ei pea aga alati tegema keerukaid ja kalleid turu-uuringuid. Mina ise usun pigem testimisse – võta ja näita oma toodet potentsiaalsetele klientidele; küsi, mis nad arvavad; anna neile võimalus osta.
Teise riigi ärikultuuri tausta mõistmiseks peab kindlasti olema üldine kultuuritunnetus. Samas on tähtsam usaldada enda vaistu ja sisetunnet, kui teada detailselt kombeid. Peab järgima kõhutunnet, et mis on välisturul aktsepteeritav käitumine ja mis mitte.
Mugavusfaktor tuleb kõrvale jätta. Välisturgu valima ja seal müügivõrku looma hakates võib laias laastus lähtuda kas ratsionaalsuse või mugavusfaktori loogikast. Ratsionaalne on valida need turud, kus on kõige suurem müügipotentsiaal või kus oleks kõige lihtsam raha teenida. Lõpliku otsuse tegemiseks tuleb siis kõrvutada teenimisvõimalust ja kulutusi, mis sellele turule minekuga kaasnevad. Kui Saksamaa potentsiaalne turg on mingi toote jaoks näiteks 40 miljonit ja Soome turg 4 miljonit ning turule minemise kulud on sarnased, siis tasub kindlasti Saksa turule rohkem minna. Konkurentsi tihedus loeb ka väga palju. Kindlasti ole soovitatav valida sihtturgu lihtsalt mugavusfaktori baasil. Et lähme Soome, sest me oskame keelt; või Lätti, sest oleme neist majanduslikult ees.
Kui välisturul hakatakse jõudma juba lepingute sõlmimiseni, siis läbirääkimiste laua taga sõltub siinse ettevõtja positsiooni tugevus võimalikest alternatiividest. Varuks peavad olema head võimalused, mida edasi teha, kui parasjagu käsil olevad läbirääkimised ei peaks õnnestuma.
Teine asi on ettevalmistus läbirääkimisteks. Eelnevalt tuleb läbi mängida võimalikud stsenaariumid, et kaardistada enda ja vastaspoole huvid, soovid ja vajadused. Mõelda, mida kätkeb endas läbirääkimispakett. Hind ei ole ju ainus asi, mille üle argumenteerida.
Paljud eksportöörid proovivad paraku just (madala) hinnaga lüüa, aga see võib olla hukatuslik strateegia. Läbirääkimisi ainult hinnale taandades ollakse väga suure hinnasurve all teiste konkurentide keskel. Eesti ettevõtete edulugude põhjal võib julgelt väita, et kliendid on nõus heameelega maksma rohkem, kui vaid anda selleks põhjus, kui eristuda. Toimetatud intervjuu põhjal.