• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juncker - euroliidu mõjukaim mees

    Kirgliku suitsetaja ja alkoholisõbra halli välimuse taga on terav ja terane osav poliitik, kes tunneb ELi masinavärki ja telgitaguseid nagu oma viit sõrme.

    Jean-Claude Junckeril, kes ilmselt juhib järgmised viis aastat Euroopa Komisjoni, tuli eile europarlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi maksusüsteemist ja pangasaladusest ning võimalikust huvide konfliktist uues ametis.
    Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandusminister ja 18 aastat peaminister ning nii kindlasti mitte osavõtmatu pealtvaataja arengutes, mis kujundasid Luksemburgist Euroopas tähtsa finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suurfirmadele. Paljud välisfirmad teevad oma investeeringud Euroopasse just Luksemburgis asutatud valdusfirmade kaudu. Mullu siirdus enam kui neli viiendikku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga väikeriiki.
    "Olen maksukonkurentsi poolt, kuid mitte maksudumpingu poolt. See ei ole Euroopa jaoks õige retsept," tõrjus Juncker valimiseelses teledebatis süüdistusi, et tema pikaajalised kogemused maksudest kõrvale hoidmise alalt ei sobi kokku ta valimiskampaania lubadustega vähendada Euroopas sotsiaalset lõhestumist. Juncker tahab oma mandaadi ajal jõuda nii kaugele, et igas liikmesriigis oleks (vastavalt selle riigi elatustasemele - toim.) seadusega kehtestatud miinimumpalk.
    Juncker tõrjus kriitikat. Tulevast aastast käivitub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega, kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka käibemaksueelis, kui maksu hakatakse koguma ostja, mitte enam müüja asukohariigi järgi.
    Komisjoni presidendina võib Juncker aga ühel päeval olla olukorras, kus tal tuleb heaks kiita otsus, mis nõuab Luksemburgilt firmadega sõlmitud soodsate maksukokkulepete tühistamist. Äsja teatas Euroopa Komisjon, et nõudis Luksemburgilt välja info maksukokkulepetest Amazoniga, et selgitada, kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga. Uurimine on käivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonald’si maksulepete vastu. Sarnase luubi all on firmade maksuskeemid Iirimaal ja Hollandis.
    Kui Juncker aga parlamendi kadalipust läbi saab, kinnitatakse ta järgmisel nädalal Euroopa Komisjoni presidendiks.
    Vastuoluline kandidaat. On ta sobiv kandidaat, selles lähevad arvamused lahku. Soome pea­minister Alexander Stubbi arvates pole paremat võimalik tahta. Briti peaministri arvates oli see aga üks õnnetu päev, kui ELi valitsusjuhid juuni lõpus Junckeri kandidaadiks kinnitasid. David ­Cameroni silmis esindab Juncker kõike seda vana ja bürokraatlikku, mida Euroopa valija ei taha.
    Jürgen Ligilt, kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lõpututelt (kriisi)kohtumistelt  hästi tunda võiks, seisukohta saada ei õnnestunud. “Ma ei taha,” vastas Ligi ettepanekule Junckerit iseloomustada.
    Värvikas hall kuju. Kirgliku suitsetaja ja alkoholisõbra halli välimuse taga on terane ja osav poliitik, kes tunneb ELi masinavärki nagu oma viit sõrme. Kohati võivad tema välja­ütlemised olla ehmatavalt ausad. Juncker ei salga näiteks, et vahel tulebki asju arutada tagakambrites, kui iga sõna riskib finantsturgudel tormi tõsta. Või et euro juba saanud riikide poliitikutel on palju raskem valijate hääli võita, kuna rahaliidus eeldab edu ebapopulaarseid reforme. Punktivõit "euro maaletoomisest" on palju lihtsam.
    Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) ettevaatamatu sõnakasutuse eest kuulda saanud, et jätsid kasutamata hea võimaluse vait olla.
    Junckeri suur pluss on võime läbi rääkida nii kaua, kuni sünnib kompromiss, rääkis Äripäevale Brüsselis eurogrupi nõupidamistel osalenud ametnik. Veendunud eurooplasena teab Juncker, et see on omaette väärtus, kui ükski riik ei tunne, et temast on üle rullitud. Nii on “Suurbritannia küsimusele” lahenduse leidmine üks põhiülesanne, mille Juncker enesele uues ametis on seadnud. 
    Junckeri plussiks võib pidada ka rahaliidu anatoomia põhjalikku tundmist – ta on Maastrichti lepingu rahaliitu puudutava osa põhiautoreid. Hiljem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tegemata jäänut – luua euroalale stabiilsusmehhanismid ning pankroti äärelt tagasi tuua võla võtmisega liialdanud riigid, manööverdades taas Saksamaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel.
    Kriis ei ole läbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostööd, arvab Juncker. Euroala ühiste võlakirjade toetamisest on ta aga loobunud.
    Mis saab euroala distsipliinist, jääb näha. Juncker on rõhutanud, et majanduskasvu ei saa rajada üha uutele võlgadele. ELi eesistujariik Itaalia pressib aga rahaliidu reeglite leebemat tõlgendust ja on selle väidetavalt sidunud Junckeri toetamisega. 
    Juncker möönab, et rahaliidu sotsiaalne mõõde vajab arendamist, kuid näeb majanduskasvu retsepti pigem ELi ühisturu väljaehitamises.
    Juncker on realist ja pragmaatik. Euroopa Liidu laienemist ta oma mandaadi ajal ei näe. Suhetes ­Venemaaga tuleb jätkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega. Sest alternatiiv on sõda.
    ***
    Junckeri viis eesmärki1. Majanduskasvu kiirendamine ühisturu ja eelkõige digitaalse ühisturu väljaarendamise kaudu.2. ELi energialiidu loomine, et mitte maksta Venemaa energia eest liiga kõrget hinda.3. Vabakaubandusleping USAga ELi kõrgeid standardeid ohverdamata.4. Rahaliidu reformi jätkamine.5. Suurbritannia küsimusele lahenduse leidmine, ohverdamata ELi põhivabadusi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Staažikas ettevõtja: liba-haiguslehed ahistavad tööandjat
Meie heaoluühiskonnas on juurdunud traditsioon, et osa inimesi ainult võtab ühiskonnalt, haiguslehest on kujunenud mugavustsooni minek, kirjutab Otepää Lihatööstus Edgar OÜ asutaja Maie Niit.
Meie heaoluühiskonnas on juurdunud traditsioon, et osa inimesi ainult võtab ühiskonnalt, haiguslehest on kujunenud mugavustsooni minek, kirjutab Otepää Lihatööstus Edgar OÜ asutaja Maie Niit.
Nordecon ehitab kaitseväele 10 miljoni eest laod
Nordecon ehitab kaitseväele Harjumaale laod ja taristu ligi 10 miljoni euro eest, selgub börsiteatest.
Nordecon ehitab kaitseväele Harjumaale laod ja taristu ligi 10 miljoni euro eest, selgub börsiteatest.
Rahandusminister: eelarve tulud on 13 ja kulud kuni 13,6 miljardit
Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannuse sõnul on tuleva aasta riigieelarve tulude maht pisut üle 13 miljardi euro ning kulude maht jääb vahemikku 13,5–13,6 miljardit.
Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannuse sõnul on tuleva aasta riigieelarve tulude maht pisut üle 13 miljardi euro ning kulude maht jääb vahemikku 13,5–13,6 miljardit.
Nädala lood: maailm väriseb Hiina suurfirma pärast, kauaoodatud börsiootus täitub
Finantsturgude sündmused paelusid sel nädalal paljusid, sest ühest küljest tulid head uudised kohalikul tasandil, ent samal ajal tekitas paljudes investorites õudu Hiina kinnisvarahiiu võimalik pankrot.
Finantsturgude sündmused paelusid sel nädalal paljusid, sest ühest küljest tulid head uudised kohalikul tasandil, ent samal ajal tekitas paljudes investorites õudu Hiina kinnisvarahiiu võimalik pankrot.