• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,54%52 780,49
  • Nasdaq 1,08%26 709,57
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,54%52 780,49
  • Nasdaq 1,08%26 709,57
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,23
Kirgliku suitsetaja ja alkoholisõbra halli välimuse taga on terav ja terane osav poliitik, kes tunneb ELi masinavärki ja telgitaguseid nagu oma viit sõrme.
Jean-Claude Junckeril, kes ilmselt juhib järgmised viis aastat Euroopa Komisjoni, tuli eile europarlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi maksusüsteemist ja pangasaladusest ning võimalikust huvide konfliktist uues ametis.
Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandusminister ja 18 aastat peaminister ning nii kindlasti mitte osavõtmatu pealtvaataja arengutes, mis kujundasid Luksemburgist Euroopas tähtsa finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suurfirmadele. Paljud välisfirmad teevad oma investeeringud Euroopasse just Luksemburgis asutatud valdusfirmade kaudu. Mullu siirdus enam kui neli viiendikku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga väikeriiki.
"Olen maksukonkurentsi poolt, kuid mitte maksudumpingu poolt. See ei ole Euroopa jaoks õige retsept," tõrjus Juncker valimiseelses teledebatis süüdistusi, et tema pikaajalised kogemused maksudest kõrvale hoidmise alalt ei sobi kokku ta valimiskampaania lubadustega vähendada Euroopas sotsiaalset lõhestumist. Juncker tahab oma mandaadi ajal jõuda nii kaugele, et igas liikmesriigis oleks (vastavalt selle riigi elatustasemele - toim.) seadusega kehtestatud miinimumpalk.
Junckeri plussiks võib pidada ka rahaliidu anatoomia põhjalikku tundmist – ta on Maastrichti lepingu rahaliitu puudutava osa põhiautoreid. Hiljem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tegemata jäänut – luua euroalale stabiilsusmehhanismid ning pankroti äärelt tagasi tuua võla võtmisega liialdanud riigid, manööverdades taas Saksamaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel.
Kriis ei ole läbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostööd, arvab Juncker. Euroala ühiste võlakirjade toetamisest on ta aga loobunud.
Mis saab euroala distsipliinist, jääb näha. Juncker on rõhutanud, et majanduskasvu ei saa rajada üha uutele võlgadele. ELi eesistujariik Itaalia pressib aga rahaliidu reeglite leebemat tõlgendust ja on selle väidetavalt sidunud Junckeri toetamisega. 
Juncker möönab, et rahaliidu sotsiaalne mõõde vajab arendamist, kuid näeb majanduskasvu retsepti pigem ELi ühisturu väljaehitamises.
Juncker on realist ja pragmaatik. Euroopa Liidu laienemist ta oma mandaadi ajal ei näe. Suhetes ­Venemaaga tuleb jätkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega. Sest alternatiiv on sõda.
***
Junckeri viis eesmärki1. Majanduskasvu kiirendamine ühisturu ja eelkõige digitaalse ühisturu väljaarendamise kaudu.2. ELi energialiidu loomine, et mitte maksta Venemaa energia eest liiga kõrget hinda.3. Vabakaubandusleping USAga ELi kõrgeid standardeid ohverdamata.4. Rahaliidu reformi jätkamine.5. Suurbritannia küsimusele lahenduse leidmine, ohverdamata ELi põhivabadusi

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele