- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,1%5 975,15
- DOW 300,17%42 245,13
- Nasdaq −0,35%19 477,43
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,55
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,1%5 975,15
- DOW 300,17%42 245,13
- Nasdaq −0,35%19 477,43
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks toetab Eesti Junckerit?
Näiteks siseturu ja digitaalse turu edasiarendamine ja energiajulgeolek.
Ametliku kinnituse peaks Junckeri kandidatuur ELi valitsusjuhtidelt saama täna, hoolimata Suurbritannia peaministri David Cameroni jäigast vastuseisust. "Nõuan igasuguste mööndusteta ELis reforme ja kinni hoidmist põhimõttest, et komisjoni presidendi valivad liikmesriigid," säutsus Cameron eile Twitteris Ülemkogu esimese päeva lõpetuseks.
Veel peaministriks olles kahtles ka Andrus Ansip, kas liikmesriigid ikka on valmis aktsepteerima komisjoni presidendi kohal Euroopa Parlamendi kandidaati. Ehk siis Euroopa Parlamendi valimised võitnud fraktsiooni n.ö esinumbrit. Praegu on protesteerimas Suurbritannia üksi.
"Tegemist on kandidaadiga, kes sobis nii parlamendile kui Ülemkogule," ütles Rõivas. Kui kandidaat poleks enamikele valitsusjuhtidele sobinud, küllap see oleks siis ka välja öeldud.
Rõivase sõnul on edasiseks kaks võimalust - kui selline komisjoni presidendivalik püsima jääb, tuleb parteidel järgmistel valimistel oluliselt enam oma esikandidaadi taha koonduda. Teine võimalus on, et liikmesriikidele nii siiski ei sobi. "Aeg näitab," ütles Rõivas.
Rõivas rääkis tunnustavalt Junckeri tööst Luksemburgi kauaaegse peaministrina. Riik on edukas ja Eestiga koos üks väheseid, mille riigirahandus on korras. Peaminister meenutas, et Juncker oli eurogrupi eesistuja ajal, mil Eesti võeti vastu rahaliidu liikmeks. "Me ei saa tema panust alahinnata," nentis ta.
Rõivase sõnul ei tee talle muret, et Juncker on brittide "põhisüüdistuse" järgi föderalist. Nagu juba öeldud, oli tema valimisprogrammis Euroopa Parlamendi valimistel palju sellist, mis on Eestile vastuvõetav. Plaan on edasi arendada Euroopa põhitugevusi, samuti vabakaubandussuhteid USAga. Ilmselt vähem meeldiks Eestile Junkeri plaan ELi laienemisega aeg maha võtta.
Eile esimese maailmasõja alguse mälestusüritusega alanud Ülemkogu esimese päeva lõpetas valitsusjuhtide töölõuna, kus peamiseks arutlusteemaks oli Euroopa Komisjoni järgmise viie aasta strateegia. Ehk siis vastus Euroopa Parlamendi valimiste tulemusele, kus eurovastaste ja skeptikute leer oluliselt toetajaid juurde sai. Rõivase sõnul ei või siiski tähelepanuta jätta, et 70% valijaist toetas euroopameelseid erakondi.
Majanduskasvu käivitamiseks näeb strateegia ette siseturu edasiarendamise eelkõige teenuste ja digitaalsete teenuste alal, samuti on uue komisjoni mandaadi ajal oodata Balti regiooni investeeringuid, mis lõpetavad meie praeguse isolatsiooni ELi energiaturust, nimetas Rõivas olulisemaid punkte. Liikmeriikide seas on tugev toetus ELi energiajulgeoleku suurendamisele - see ei ole üksi Balti regiooni mure.
Itaalia ja Prantsusmaa üleskutsed euroala reegleid vabamalt tõlgendada, et majandust kärbete asemel investeeringutega ergutada, otseselt reeglite lõdvendamise ettepanekuna eile laual ei olnud, ütles Rõivas. Küll aga sooviti mõistmist, et reformide ajal võib eelarve pikemalt miinuses olla. "Minu veendumus on, et 3% piir (eelarvedefitsiit osakaaluna SKPst) on piisav puhver," ütles Rõivas. See on reaalne võimalus kasutada rohkem vahendeid kui on laekunud maksutulu. "Uue võla võtmine suurendab vaid uue võlakriisi riski."
Junckeri kandidatuuri ja komisjoni uut strateegiat arutavad valitsusjuhid täna, Ülemkogu teisel päeval.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele