Sellegipoolest on Tamm arvestanud, et võib juhtuda ka mustim stsenaarium. “Selleks juhuks on meil siin olemas suur plats. Kõigepealt kaevame suure juraka augu ja siis peame maha väikse tseremoonia – sead lähevad sisse ja muld tuleb peale,” rääkis ta.
Ohumeetmed turvalised. Rakvere Farmid ASi seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuvi sõnul ei tähenda seakatku surnud metssea leidmine seakasvatajate jaoks suurt midagi. “Nüüd on lihtsalt faktiliselt tõestatud, et haigus on Eesti pinnal, kuid tegelikult oli ju aimata, et katk on Eesti-Läti piiril juba mitu nädalat edasi-tagasi liikunud,” ütles ta. Peale ohutsooni jäävate majapidamiste ja farmide ei muutu Tuvi sõnul teiste seakasvatajate jaoks midagi.
Tuvi rääkis, et Rakvere Farmid rakendas ülikarmid ohutusmeetmed juba mitu kuud tagasi. Eilsete uudiste peale saatis Tuvi farmitöötajatele meeldetuletuse, et kõik jälgiksid meetmeid veelgi tõsisemalt. “Nii palju kui meist sõltub, on tehtud,” ütles ta. Näiteks on ettevõtte kõik 25 farmi võimalikult suletud, neis on pesuvannid, farmi territooriumil liigub vaid hädavajalik transport. Samuti töötavad inimesed ainult tootmistsoonis, sest tsoonist sisse-välja käimine on Tuvi sõnul üks riskantsemaid viise, kuidas viirus lauta viia.
Tuvi lisas, et kui üks seakatkupuhang Leedus Valgevene piiri lähistel ja üks juhtum Lätis välja arvata, on lähiriikide kogemus näidanud, et rakendatavad ohutusmeetmed on piisavad. “Senimaani on katk peamiselt liikunud mööda metssigu ja majapidamisi, mis asuvad metsade keskel,” rääkis ta, lisades, et suurfarmidest on seni katk mööda läinud. “Loodan, et nii ka jääb,” ütles Tuvi.
Kehtestati piirangud. Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel märkis, et surnud metssea leiukohast jääb kaheksa kilomeetri raadiusesse 15 farmi, kus on kas või üks siga. Neist üks on kuni tuhandet looma pidav Tulevik OÜ, ülejäänud eraisikud. Kõikidele sealsetele farmidele on alates eelmisest neljapäevast rakendatud ajutised kitsendused, mis kehtivad kuni Euroopa Komisjoni rakendusotsuse muutmiseni.
Pärtel rääkis, et viimati muudeti rakendusotsust, kui Põhja-Lätis avastatud seakatkuga laienes puhvertsoon Lõuna-Eestisse. “Ainuke, mida me praegu teha saame, on üritada katk iga hinnaga kodusigadest eemale hoida,” ütles Pärtel.
Pärtel lisas, et pärast Euroopa Komisjoni rakendusotsust on võimalik hakata sigu ka tapamajja viima. Veterinaar- ja toiduamet käis hiljuti läbi kõik Eesti seakasvatajad, kusjuures kitsenduste tsoonis hakatakse sigalaid kontrollima iga kuu.