• OMX Baltic0,72%302,51
  • OMX Riga−0,11%892,4
  • OMX Tallinn0,11%2 068,92
  • OMX Vilnius0,32%1 198,28
  • S&P 5000,8%6 141,02
  • DOW 300,94%43 386,84
  • Nasdaq 0,97%20 167,91
  • FTSE 1000,59%8 786,98
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,19
  • OMX Baltic0,72%302,51
  • OMX Riga−0,11%892,4
  • OMX Tallinn0,11%2 068,92
  • OMX Vilnius0,32%1 198,28
  • S&P 5000,8%6 141,02
  • DOW 300,94%43 386,84
  • Nasdaq 0,97%20 167,91
  • FTSE 1000,59%8 786,98
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,19
  • 17.09.14, 09:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sester: võlg on võõra oma

Kui üldjoontes peab riigikogu rahanduskomisjoni liige Sven Sester võlakirjadega börsi turgutamist heaks mõtteks, nendib ta siiski, et võlg on võõra oma ning sellega kaasnevaid kulusid ja kohustusi tuleb teadvustada.
„Kui täiendavate finantsidega kaasnev kulude tase on võlakirjaemissioonidel samas suurusjärgus otselaenudega, siis ei näe ma põhjust, miks kohalikku finantsturgu ei peaks turgutama,“ nõustus Sester. Ta lisas, et sama mõtet kannab ka osaline riigiettevõtete börsile viimine. Üks aga on tema sõnul selge - ühtegi võõrvahendite kaasamise instrumenti ei tohiks ellu kutsuda üldiste kulude katteks. „Kuna võlg on võõra oma, siis tuleks selgelt endale teadvustada, mida selle raha eest tahetakse teha, milliseid tulevasi jooksvaid kulusid konkreetne investeering kaasa toob ning kas laenu või võlakirja teenindamine on võimalik, mõistlik ja otstarbekas tulevikus,“ kommenteeris ta.
Ta selgitas, et Eesti valitsus on oma otsustes varasemalt lähtunud seisukohast, mille eesmärgiks on hoida riigi laenukohustused võimalikult madalal. Ta märkis, et nelja-aastast riigieelarve strateegiat kui ka konkreetselt järgmise aasta eelarvet koostades, on püütud lähtuda printsiibist, et üle oma võimete ei elata. See on aga viinud olukorrani, kus Eestil on üks Euroopa madalamaid võlakirjakoormusi lähtudes SKPst.
Eilses Äripäeva kaaneloos märkisid rahandusala spetsialistid, et Eestile tuleks sarnaselt teiste Euroopa riikidega võlakirjade emiteerimine vaid kasuks. Kohalikele investoritele müüdavate võlakirjade puhul teeniksid intressi Eesti riigi kodanikud, kelle tarbimise ja säästmise kaudu liiguks see raha kohalikku majandusse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Täna riigivõla eest makstav intress läheb aga Eestist välja.  Samuti muudaks nende hinnangul võlakirjade emiteerimine laenamise hõlpsamaks, andes erasektorile võimaluse odavamalt laenata. Võlakirjaprogramm ergutaks ka Eesti majandust ja võrdlemisi passiivset börsi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 20 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele