Vähi: oodata on suurt inflatsiooni

“Selle piiramiseks tõstis Venemaa keskpank baasintresse, kuid inflatsioon kiireneb niikuinii,” ütles ta.

Jooksevkonto ja väliskaubandusliku bilansi tasakaalu säilitamiseks on Vene valitsus rakendanud mitmeid meetmeid, kaasa arvatud impordisanktsioone, kuid kõige paremaks impordi piirajaks ja ekspordi toetajaks on Vähi sõnul üledevalveeritud valuuta. “Selleks, et päästa finantssüsteemi, on Venemaa valitsus ja keskpank lasknud rubla vabasse langusse. See ei ole täna siiski pääste-, vaid hädavahend.”

Vähi lisas, et nõrk rubla piirab importi ja ergutab ning soodustab kodumaist tootmist, eriti tarbe- ja toidukaupade oma. “Tõenäoliselt suur osa vene turiste lõpetab puhkamise Prantsusmaal, Itaalias ja Türgis ning hakkab nautima päikest Sotšis ja talverõõme Krasnaja Poljanas,” lisas ta.

Importkaup küll ei kao lettidelt, kuid selle hind läheb rublapalga saajatele liiga kalliks. Erasektori ettevõtetel tekivad Vähi sõnutsi aga raskused importmasinate ja ka toorme ostmisel, samuti ettevõtete tehnoloogilisel arendamisel, peale selle võib ees oodata mure valuutalaenude teenindamisel, mis tekitab ettevõtete pankrotiohtu. “Oodata on suurt inflatsiooni,” rõhutas Vähi.

Ka arvab Vähi, et eksport Eestist Venemaale väheneb. “Venemaa oli Eesti ettevõtetele oluline välispartner. Rubla odavnemise ja sanktsioonide tõttu on müük oluliselt vähenenud ja väheneb veelgi,” ütles ta, lisades, et järgmiseks aastaks ta Eestile majanduskasvu üle ühe protsendi ei ennustaks.

“Mis puutub Sillamäe sadamasse, siis edaspidine sõltub poliitikast. Me ei looda mahtude kasvule, vaid tegeleme mahtude hoidmisega. Investeeringuid ei ole ka plaanis teha. Mingit tormilist kasvueelarvet ei tule,” rääkis Vähi.