• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • 12.01.15, 07:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vene embargo kärpis kaubavahetust

Kaupade eksport kahanes läinud novembris 1% ja import 3% võrreldes aasta varasema novembriga. Ekspordi kahanemist mõjutas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine Venemaale, teatas statistikaamet.
Toidukaupade väljavedu Venemaale vähenes.
  • Toidukaupade väljavedu Venemaale vähenes.
  • Foto: Andras Kralla
Novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 74 miljonit eurot, mis oli 25 miljonit eurot väiksem kui 2013. aasta novembris.
Mullu novembris eksporditi Eestist kõige enam elektriseadmeid (23% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (12%) ning mineraalseid tooteid (11%). Ekspordi kahanemist 2013. aasta novembriga võrreldes mõjutas oluliselt mehaaniliste masinate (langus 16 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 11 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Enim kasvas elektriseadmete ja mineraalsete toodete väljavedu.
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõige rohkem imporditi 2014. aasta novembris Eestisse elektriseadmeid (21% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Enim kahanes 2013. aasta novembriga võrreldes transpordivahendite (langus 25 miljonit eurot), mineraalsete toodete (langus 23 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 16 miljonit eurot) sissevedu. Enim kasvas elektriseadmete, keemiatööstuse toodete ja tooraine sissevedu.
Ekspordi sihtriikide seas oli 2014. aasta novembris esikohal Rootsi (viiendik Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (14%) ja Läti (9%).Enim kahanes 2013. aasta novembriga võrreldes eksport SRÜ riikidesse (langus 52 miljonit eurot). SRÜ riikidest vähenes eksport enim Venemaale (langus 47 miljonit eurot), kuhu eksporditi vähem kõiki kaupu v.a keemiatööstuse toorainet ja tooteid. Eksport vähenes veel Lätti (11 miljonit eurot), Soome (10 miljonit eurot) ja Saksamaale (6 miljonit eurot). Lätti viidi vähem tekstiili ja tekstiiltooteid ning transpordivahendeid. Soome eksporditi vähem mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning metalli ja metalltooteid. Saksamaale eksporditi vähem puitu ja puittooteid. Enim suurenes eksport Rootsi ja Hollandisse.
Kõige rohkem veeti 2014. aasta novembris kaupu sisse Soomest (16% Eesti koguimpordist), Rootsist (11%) ja Saksamaalt (11%). 2013. aasta novembriga võrreldes kahanes kaupade sissevedu enim Suurbritanniast (30 miljonit eurot ehk 53%), Leedust (28 miljonit eurot) ja Saksamaalt (11 miljonit eurot). Impordi langust Suurbritanniast mõjutasid enim mehaaniliste seadmete ja kange alkoholi sisseveo vähenemine. Leedust veeti vähem sisse mineraalseid tooteid (sh mootorkütust). Saksamaalt vähenes meditsiiniseadmete ja mineraalsete toodete sissevedu. SRÜ riikidest vähenes enim kaupade sissevedu Venemaalt (15 miljonit eurot). Venemaalt imporditi vähem mineraalseid tooteid. Kaupade sissevedu suurenes enim Poolast, Soomest ja Rootsist.
Võrreldes 2014. aasta oktoobriga vähenes novembris eksport 10% ja import 14%.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele