Gunnar Okk: masinad võtavad juhtimise üle

Artikkel

- Uudised
- Urve Vilk
- 27. märts 2015 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gunnar Okk: masinad võtavad juhtimise üle
Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk.Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix
Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk usub, et tulevikus hakkavad poolmõtlevad masinad inimese asemel lihtsamaid juhtimisotsuseid vastu võtma ja neid ka täide viima.
Gunnar Okk esineb 14.–15. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil, mille peaesineja on Jorma Ollila.
Muus osas aga juhtimise sisu ega eesmärgid ei muutu, kuna inimese põhiolemus pole aastatuhandete jooksul muutunud, ütleb Pärnu Juhtimiskonverentsil konkurentsivõimelisest ettevõttest, ühiskonnast ja majandusest rääkiv Okk.Kui konkurentsivõimelised on Eesti ja Eesti ettevõtted Teie hinnangul?
Vaataksin seda küsimust natuke laiemalt. Eesti on väike avatud riik, mille hea käekäigu võtmeküsimus on konkurentsivõime selle sõna kõige laiemas tähenduses: inimeste, institutsioonide, majanduse ja kultuuri võimekus eristuda, väärtusi luua ja probleeme lahendada. Samas tuleb endale aru anda, et väikeriigi edu sõltub paljuski maailmamajanduse ja globaalsete trendide arengutest ning üksikute suurte välisinvestorite otsustest.
Viimase rohkem kui 20 aasta jooksul on Eestile edu toonud peamiseks konkurentsieeliseks olnud suhteliselt odav ja Põhjamaade külje all asuv oskustööjõud. Kuigi mitmes valdkonnas on seda eelist võimalik veel aastaid kasutada, on ilmselge, et ilma olulise tööviljakuse ja inimeste keskmise haridustaseme tõusuta ootab Eestit ees marginaliseerumine. Enamikus eluvaldkondades on hädavajalik läbi viia nutikas spetsialiseerumine, mis omakorda eeldab laiaulatuslikke struktuurseid ümberkorraldusi, millest üheks tähtsamaks on kindlasti kõrgharidus- ja teadusvaldkond.
Väikeriigi konkurentsivõime tõstmisele aitavad kaasa tõhusad, minimaalse bürokraatiaga korruptsioonivabad institutsioonid, mis võivad mõnel juhul panustada väikeriigi majanduskasvu isegi enam kui riigi asukoht või tema väliskaubandus. Tähtis on ka riigipoolne oskuslik õppimisprotsessi koordineerimine ja innovatsioonisüsteemide toetamine, tehnoloogiliste võimekuste kiire levitamine erasektoris ning võimalikult mitmekesised seosed ülejäänud maailmaga. Minu meelest peitub just siin Eesti konkurentsivõime tõstmise võti.
Gunnar Okk
Sündinud: 28.08.1960
Hariduskäik:1983 Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskond1978 Tallinna 42. Keskkool
Ametikäik:Eesti valitsuse juures tegutseva teadus- ja arendusnõukogu liige2006– Põhjamaade Investeerimispanga asepresident 1998–2005 ASi Eesti Energia juhatuse esimees 1997–1998 ASi Tallinna Pank arendusdirektor, juhatuse liige 1998 RE Eesti Energia peadirektor 1996–1997 Svenska Statoil AB regiooni juhataja asetäitja 1994–1996 ASi Eesti Statoil peadirektor 1991–1994 ASi Eesti Statoil tegevdirektor 1987–1991 Eesti Televisiooni stuudio Eesti Telefilm peatoimetaja asetäitja filmitootmise alal
Kus tahame olla 20 aasta pärast?
Eks oleneb, kes vastab. Iga inimene soovib, et elu oleks tulevikus parem ja turvalisem. Ettevõtja soov on olla edukas nii täna kui ka tulevikus – et äritegevus laieneks ja turupositsioon tugevneks.
Kogu ühiskonna üldise käekäigu eest on aga vastutavad valitud rahvaesindajad, kes kõiki meid puudutavaid otsuseid teevad või tegemata jätavad. Tahaks väga, et ka 20 aasta pärast oleks riik suuteline täitma oma põhiseadusejärgset eesmärki – tagada meie rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ilma sihikindla panustamiseta ja Eesti konkurentsivõime tõusuta pole see sugugi nii iseenesestmõistetav, kui tihti arvatakse.Milline on juhtimine väljaspool Eestit?
Mis on juhtimises viimase paarikümne aasta jooksul muutunud ja mis on püsiv? Juhtimise sisu on ikka sama, olenemata maast või ajastust, sest inimese põhiolemus pole aastatuhandete jooksul muutunud. Inimese põhivajadused on igal pool samad, psühholoogia toimib samade skeemide järgi.
Suurimad muutused on toimunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu tõttu ja tänu pea kõigi elu- ja ärivaldkondade digitaliseerimisele. Ka üleilmastumise mõju on pidevalt suurenenud ja suureneb veelgi. Kellegi poolt kuskil kauges riigis maailma teises otsas ja üldsegi mitte meid silmas pidades tehtud otsus võib ühel päeval meie ettevõtmistele vägagi konkreetset ja käegakatsutavat mõju avaldada.
Info liikumise kiirus ja audiovisuaalsed kommunikatsioonivõimalused on jõudsalt kasvanud. Sotsiaalmeedia on kasvanud meelelahutajast täiesti tõsiseltvõetavaks infovahendajaks ja turundustööriistaks. Info kogumine pole reeglina suurim mure, selle korrastamise ja hetkel vajaliku leidmisega tuleb aga kõvasti vaeva näha.
Sellistest praeguseks pea igas suuremas ettevõttes juba tavalisteks muutunud tugitegevuse valdkondadest nagu business intelligence ehk äriinfo haldus või enterprise architecture ehk ettevõttearhitektuur polnud 20 aastat tagasi keegi midagi kuulnud.Keegi ei kujutanud siis ka ette, et üle kahe kolmandiku kogu maailmas liikuvast e-kirjavahetusest on rämpspost või sisaldab pahavara. Küberturvalisuse probleemid on tõusnud IT-osakondade sisemurest tippjuhtkonna töölauale kogu ettevõtte strateegilise riskina.
Uudishimulik praktikLinnar Viik, IT Kolledži õppejõud ja Teadus- ja Arendusnõukogu juhatuse liige
Ma ei ole töötanud kordagi Gunnar Okki alluvuses - alati kaaskolleegina ehk n-ö sparringupartnerina. Mulle on hakanud silma, et temas on olemas uudishimu. Uute valdkondade vastu ja selle vastu, kuidas erinevad valdkonnad koosmõjus toimivad ja üksteist mõjutavad.
Gunnar on veendunud Eesti suuremaks tegija. Ta on olnud osaline tarkade raportite koostamises ehk Eesti ja Soome valitsustele antavates soovitustes, kuidas teha paremat koostööd.
Ta on hästi põhjalik, kui võtab midagi ette, siis võtab selleks aega, et olulised asjad läbi mõelda. See on oluline oskus, et inimene suudab eristada, mis on oluline ja mis mitte, ning millele tasub tähelepanu pöörata ja millele mitte.
Tema põhjalikkus paistab välja ka tema praegusest koolide ajakohastamisega seotud projektist. Ka selle raporti puhul hakkab silma osapoolte ärakuulamise oskus, lisaks läheb ta uute ideedega entusiastlikult kaasa – ei ütle kunagi, et seda pole mõtet algatada, sest sellest ei tule niikuinii midagi. Temas on nii strateegi kui praktikut. Ta saab aru, et strateegia koosneb tegevustest, et mingid asjad tuleb lihtsalt ära teha, et jõuaks eesmärgini ja et seda teevad inimesed, keda peab motiveerima, sest ilma nendeta ei toimuks midagi.
Milliseid signaale juhina püüda ja milliseid ignoreerida?
Püüda tuleb kõiki signaale, nende eristamine mürast ei pruugi aga alati olla kerge. Ignoreerida tuleb müra, mitte signaale.Mida peab juht tegema, et olla pikalt edukas?
Suutma vastata oma tööandjate ootustele ja aeg-ajalt neid ületama.Mis tekitab ebaõnnestumisi? Milline juht on ebaõnnestunud?
Ebaõnnestumisi tekitavad valed otsused ja riskide ebaõnnestunud juhtimine. Juht, kes teeb mitu vale otsust järjest, ei suuda nendest õppida ja ei täida tööandja poolt seatud eesmärke, on tõenäoliselt ebaõnnestunud.Milline on hea juht? Kas juhiks sünnitakse või kasvatakse? '
Neil teemadel on kirjutatud virnade kaupa artikleid ja raamatuid, alates inimtüübist ja iseloomujoontest kuni konkreetsete nippide, trikkide ja võteteni, mida hea juht peaks ilmtingimata kasutama. Alles hiljuti lugesin üht tõsiteaduslikku artiklit uuringu kohta “Põhjused, miks psühhopaatidest saavad juhid”.
Aga usun, et täiusliku juhi retsepti pole olemas ja paljud õpikuteooriatest on tagantjärele konstrueeritud. Ajalugu näitab, et suurepäraseid tulemusi on saavutanud teineteisega täiesti diametraalselt vastupidised inimtüübid või täiesti vastupidiste töömeetodite kasutajad. Kõik oleneb ajast, kohast ja asjaoludest. Ühtegi tööd ei ole muidugi võimalik hästi teha ilma baasteadmiste ja kogemuseta. Siiski on minu meelest peamine suunata oma energiat ja kohandada oma juhtimisstiili konkreetsete olude ja nende muutustega vastavaks ning teha seda nii, et seatud eesmärk saaks täidetud.
Hea juht on peaaegu alati, vähemalt väliselt, enesekindel, kuid ei ürita näidata end ilmeksimatuna ja tunnistab vigu. Ta on ise usaldusväärne ja usaldab ka teisi senikaua, kuni selgub põhjus, miks seda enam mitte teha. Ta peab suutma loomulikult ja vabalt suhelda oma tööandjatega, töötajatega ja klientidega.
Hea juht seab realistliku tulevikuvisiooni, oskab juhtida riske ja näeb igas olukorras suurt pilti tervikuna. Parimad juhid loovad oma ettevõtte töötajatele väärtussüsteemi ja hoiavad seeläbi käskude ja keeldude pealt kõvasti kokku. Suurepärased juhid suudavad motiveerida oma alluvaid ja anda neile energialaengu, millest neil omakorda jätkub oma alluvatele edasiandmiseks ja nende motiveerimiseks.Milline juht on sadulas 20 aasta pärast?
Tehnoloogia areneb edasi, infomahud kasvad, kiirused suurenevad veelgi. Tõenäoliselt hakkavad poolmõtlevad masinad lihtsamaid juhtimisotsuseid ise vastu võtma ja täide viima. Niikaua aga, kui inimese põhiolemus ei muutu, ei muutu ka juhtimise sisu ega eesmärgid.
Loe pikemalt 30. märtsi Juhtimise kuukirjast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Teadus
Hetkel kuum