Tark omanik haldab maja säästlikult

Säästa saab ka mujal kui sertifikaadiga tunnustatud energiatõhusas hoones. Unustada ei tasu kokkuhoidu, mida võib saavutada tarkade halduslahenduste rakendamisega. Konverentsil "Säästlik hoone" rääkis DONE Halduse tegevjuht Janek Hintsov, et säästlikult saab majandada igaüks, kes läbimõeldult tegutseb. "Säästa saavad targad inimesed."

DONE Halduse portfelli kuulub üks Eesti esimestest LEED-sertifikaadiga hoonetest, mis on Hintsovi sõnul olnud konkreetsele hoonele üüriliste leidmisel suur eelis. "Üürnike seas on sertifikaat hinnatud. Kui seda nähakse, on välisinvestoritele kohe selge, et ahah, see maja on selline. Hoone vastab kindlatele nõuetele. Arusaadav." Hintsovi sõnul lisab LEED-sertifikaat hoone olmeväärtusele 5%.

Kuigi Ameerika Ühendriikides 1998. aastal välja arendatud LEED-sertifikaat koos Briti päritolu BREEAMiga olid enne 1990. aastaid ennekõike tuntud kui energiatõhususe sertifikaadid, hõlmavad need Hintsovi sõnul tegelikult palju enamatki. "Tegelikult on LEED ikkagi suur kogum erinevatest aspektidest, mis ei mõtle ainuüksi maja peale, vaid ka sellele, et inimesed, kes majas töötavad, tahaksid rõõmuga sinna tööle minna. Kui inimesed tahavad tööle tulla bussiga, siis kui kaugel majast on bussipeatus. Või kui nad tahavad tööle tulla rattaga, siis kas tööl saab ratast hoida. Need kaalutlused annavad teatud koguse punkte," kirjeldas Hintsov.

Tema sõnul sõltub hoonete kasutamise kvaliteet sellest, kuidas hoone üürnikele üle on antud. "Üleandmist ei saa teha nii, et kümnele inimesele näidatakse kiiruga, et see on nii ja see on naa, pange nüüd allkiri alla," märkis Hintsov, kel on ehitajatele palve. "Kui teil on maja üle anda, siis see on haldajatele väga oluline protseduur. Ärge jätke selle jaoks 15 minutit. Jätke tund, võib-olla isegi kaks," soovitas ta.Mida ei mõõda, seda ei juhi

Kirs tsiteeris konverentsil juhtimisguru Peter Druckerit, kes on öelnud, et mida ei mõõda, seda ka ei juhi. Kirsi hinnangul on mõõtmise küsimus enamasti selge selle ajani, mil hoone valmis saab ja üle antakse. "Kõik jälgivad hoolega, projekti lõpus vaadatakse veel üle, kas kõik eesmärgid said täidetud, kas kvaliteet on selline nagu vaja ja kas kõik sai ikka tehtud. Edasi juhtub aga see, et omanik või siis haldur leiab oma laua pealt paar meetrit paberit, millega peab midagi peale hakkama," märkis ta.

Paberite alusel peavad haldurid ja üürnikud järgnevad aastakümned toimetama. Kuidas nad oma tööd teevad, sõltub nende endi tarkusest. Säästlik majandamine algab enamasti juhtimisest. Kõik oleneb sellest, kui teadlikud on hoones tegutsevad juhid säästlikkuse printsiipidest.

"Edasi tuleb juba mõelda sellele, kuidas töökohad kujundada ja efektiivselt tööle panna," rääkis Kirs. Hoone majandamiseks vajalike andmete haldamiseks ja analüüsiks müüb ja üürib Reminet USAs arendatud tarkvara Archibus, mis koondab kolm tuluallikat – protsessid, pinnad ja inimesed – ühte süsteemi.

"Kõik see on kompleksne, muutujaid on palju," märkis Kirs. "Kui keegi kuskil süsteemis midagi muudab, võib see mujal kaasa tuua segadust."

Exceli kasutamiseks teadmisi napib

Kirsi sõnul saab muidugi seda kõike teha ka paberil või Excelis. "Aga meie kogemus näitab, et inimeste oskus Exceliga ümber käia on erinev, eri versioonide vahel võib olla ühildumisprobleeme ja sellest tekivad omakorda vead, millega on raske toime tulla," lisas ta.

Kliendile haldusmudeli loomisel alustab Reminet vara ülevaatamisest. "Vaatame, mis vara on, mis see maksab, kus see asub, ja sellele toetame siis protessid. Vaatame need üle, kohendame ja kui vaja, siis loome uued."

Edasi liigutakse pinnakasutuse juurde. Vaadatakse üle ruumide nõudmised, kes neid kasutavad ja kas on vakantse. “Näiteks ühe uue trendina on ka Eestisse jõudnud, et jagatakse töökohti, kuna on palju kaugtöö tegijaid, kes iga päev büroos ei käi.” Lisaks annab haldustarkvara ülevaate seadusega kehtestatud nõuete täitmisest ja meeldetuletusi jooksvatest töödest.

Igapäevaselt andmeid kogudes koguneb andmebaasi piisavalt analüüsimaterjali, tsüklit pidevalt korrates saab vaadata, kuidas tulemused paranevad. "Tulemused on võimalik ära mõõta ja nende pealt on võimalik säästa kuni 20% ulatuses tegevuskuludest," rääkis Kirs.

Autor: Kaur Maran, kaasautor