16. august 2015 kell 7:15

Tormijooks odavatele üürikorteritele

Muusikatudeng Mari Meentalo peab kõige paremaks variandiks suuremat korterit, kus saab üürikulusid mitme peale jagada.  Foto: Eiko Kink, Äripäev

Augustis kasvab kodu otsivate tudengite tõttu üürikorterite nõudlus märgatavalt, tõmmates käima kogu üürituru.

Kel tahtmist ja võimekust investeerida kinnisvarasse üüritulu eesmärgil, tasub kaaluda tudengeid kui üht suurt ja selget sihtrühma. Ent millist tüüpi, millises hinnaklassis ning seisukorras üürikortereid tudengid eelistaks ning mida need sisaldama peaksid?

LAAM Kinnisvara maakleri Ahti Oksa sõnul võib iga aasta augustis täheldada üürituru selget elavnemist. Selle põhjuseks on üliõpilased, kes uueks õppeaastaks üürikodu otsivad. “Et sellel perioodil kasvab nõudlus üürikorterite järele märgatavalt, on see teataval määral käimatõmbav mootor kogu üüriturule laiemalt,” ütles Oks ja lisas, et tänu tudengite tekitatud täiendavale nõudlusele on üürikorterite pakkujal lihtsam oma korterile üüriline leida.Oksa sõnul otsivad tudengid üldjuhul väiksemaid kortereid – suure korteri järele puudub vajadus. Ka pole põhjust ega tihtipeale ka võimalust üüripinna eest õpingute ajal ülearu maksta.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul jaotuvad üldjuhul tudengite ootused üürikorterile kaheks: ühed eelistavad võimalikult väikeseid kortereid, mida üürida üksinda, ja teised soovivad leida korterit mitme peale kasutamiseks, et jaotada kulud omavahel. “Seetõttu peaks üürikorter olema kas jaotatav mitme vahel või siis piisavalt väike, et ka üksinda üürides jääks hind jõukohaseks. Kas ühetoaline ja  väiksem kahetoaline või siis nn kommuun,” täpsustas Vähi.

Ta lisas, et kui esimest varianti on enam Tallinnas, siis kommuune leiab rohkem Tartus, sest seal on suurte korterite hinnatase Tallinna kesklinna piirkonna omaga võrreldes soodsam ning kommuunidega on seal harjunud nii omanikud kui ka teised majaelanikud.Ühetoalistest on enim soovitud korterid suurusega 22 kuni 32 ruutmeetrit, kahetoalistest kuni 40 ruutmeetrit ning kommuunidena eelistatakse suuri, pigem vanemas majas asuvaid elatavas konditsioonis, kolme ja enama magamistoaga kortereid.Vähi sõnutsi võiks taolistes kommuunides elutuba olla ühiskasutuses, üsna popid on nn ühiselamutüüpi majad, kus on 12–15 ruutmeetri suurused kööktoad.

Turgu iseloomustab defitsiitSirli Reinhaus, Arco Vara Tartu büroo maakler

Tudeng alustab või jätkab oma teed iseseisvas elus ning valdavalt keskendub õpingutele. Seetõttu eelistatakse mõnusat ja kodust keskkonda. Soovitakse pigem kaasajastatud kortereid. Hea üüriline, kes on rahul oma korteriga ning maksab maksed õigeaegselt, jääb pidama mitmeks aastaks. Seetõttu tasub hea üürilise kindlustamiseks pigem investeerida korteri seisukorra kaasajastamisse.

Väikeinvestorite osakaal on kasvanud, kuid lisatulu teenimise eesmärgil turule tulnud korterite hinnad kipuvad liikuma tõusujoones, mistõttu jäävad need tihti tudengile kättesaamatuks. Pigem võiks hoida üürihinna mõistlikul tasemel ning saavutada stabiilne rahavoog. Kui kehvemal hooajal jääb korter mitmeks kuuks seisma, võib kõrge alghinnaga saavutatud tulu muutuda hoopis kuluks.Hea korras korter läheb kiirelt. Tartus eelistatakse väikeseid ühetoalisi korterid kesklinna läheduses, suurusega 20–30 m2. Rolli mängivad madalad kommunaalkulud. Mööblist võiks elementaarne olemas olla: köögimööbel, pliit, külmkapp, pesumasin, riidekapp, magamisase. Mida paremas seisukorras ja hubasem, seda kindlamalt leiab kiiresti üürniku. Puumajades ja ahiküttega korterite puhul hinnatakse korralikku kütteallikat ja pesemisvõimalusi. Ka aknad võiksid puumajas olla vahetatud, maja üldseisukord pole niivõrd määrav. Suur nõudlus on ka kesklinna vahetusse lähedusse jäävate pisikeste korterite järele, kus lepitakse 10–20 ruutmeetriga.

Tartu on ajast aega olnud tudengite linn ning nõudlus mõnusate tudengikorterite järele on suur. Määrav on mõistlik üürihind, mis paraku viimastel aastatel on olnud pidevas tõusujoones ning sunnib kergema rahakotiga tudengit otsima odavamaid võimalusi. See omakorda toob kaasa olukorra, kus häda sunnil võetakse üle jõu käiva hinnaga korter ning loobutakse mõne kuu pärast selle üürimisest, mis omakorda tekitab omanikule olukorra, kus talvisel hooajal tuleb leida uus üürnik, kes ei ole valmis enam nii kõrget hinda maksma.

Tallinna tudengite ootused üürikorteritele on sarnased, turgu iseloomustab samas tugev defitsiit. Hinnad on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 5– 10%. Võib öelda, et tänavu algas Tallinnas tormijooks üürikorteritele juba juulis.

Kuna igale korterile on mitu üürilise kandidaati, saab omanik huviliste seast valida. Paremas seisukorras korterite puhul üritavad omanikud äsja gümnaasiumi lõpetanud ning vanemate silma alt pääsenud noori vältida ning anda oma korter üürile pigem laste- ja lemmikloomadeta paarile.

Asukoht kesklinnas alati ei loe

Nõudlus üürikorterite järele on nii Tallinnas kui ka Tartus suur, sest koolide ühiselamukohtade arv on piiratud ja paljud tudengid eelistavad elada mujal kui ühiselamus. “See on sarnane nii Tallinnas kui ka Tartus ning ka välistudengite hulgas. Ja mis seal salata, ka koolide ühiselamukohad pole sugugi odavad ning nii mõnigi eelistab sama raha eest mõnd pisikest omaette kööktuba oma kööginurga ja duši-WCga,” märkis Vähi.

Vähi sõnutsi on nii Tallinnas kui ka Tartus enim nõutud piirkonnad koolide lähedal, mis tähendab, et märksõna “kesklinn” alati ei loe. “Hind paneb paika ka selle, et näiteks kui kesklinnas asuva kooli juurde saab mõnest eemalasuvast soodsamast piirkonnast otse bussiga, siis eelistatakse pigem seda,” täiendas Vähi. TTÜ tudengid elavad tema sõnul tihti Mustamäe-Nõmme piirkonnas. “Kommuunid asuvad aga tihti vanemates kesklinna puitmajades, kus on suured korterid, Tartus näiteks Tähtvere, Karlova jmt piirkondades,” lisas ta.Eelistatakse kõike, mis on soodsam. Tudengid eelistavad Vähi sõnul kõike, mis on soodsam, kuid samas elamisväärne. Tallinnas on ootuspärane hind sõltuvalt pinna suurusest 120–250 eurot kuus. Tartus on hinna alumine ots mõnevõrra madalamal, ka alla saja euro. “Ülemise otsa moodustavad kesklinna väikekorterid,  mida on turul vähe, ja paneelrajoonide ühe- ja kahetoalised, mis pole renoveeritud,” nentis Vähi. Hinnavahemikku 130–200 eurot jäävad ka väikesed kööktoad ühiselamutüüpi majades ja ühiskorterites. “Enam hinnatakse mugavusi, nn klassikalist aastakümnete tagust tudengielu, kus elati pead-jalad koos, on üha vähem,” märkis Vähi.

Kinnisvaraportaali KV.ee turundusjuhi Kristiana Põllu sõnul selgus hiljuti portaalis läbi viidud küsitlusest, et 150–230 eurost üürihinda eelistas 43% vastajatest, 230–300eurost eelistas 26% vastanutest ning 100–150eurose üüriga korterit otsis 23% vastajatest. Vaid tudengeid puudutavat infot sellest küsitlusest ei selgunud.

Põllu sõnul paneb hind kõik paika. “Soodsamate üürikorterite puhul ollakse nõus minimaalse mööbli ja pesumasina olemasoluga. Pesumasin ja mööbel on üldse kaks asja, mida ühelt üürikorterilt enim oodatakse,” lisas ta.

Tudengitele orienteeritud üürikorterid peaks väljaandmiseks valmis olema augusti keskpaigaks. “Enamasti ei olda huvitatud üüripinna pikalt ette broneerimisest ega maksmise alustamisest, aga paremate korterite saamise nimel ollakse muidugi valmis ka varem üürilepingut sõlmima,” sõnas ta.

Korterite üürihinnad on Põllu hinnangul iga aastaga tõusnud, kuid seda järjest vaiksemas tempos. “Viimasel aastal on üürihinnad Tallinnas tõusnud alla 10% ja Tartus on hinnatõus peaaegu peatunud. Hetkel võib ennustada, et järgmise aasta jooksul hinnad kas püsivad, või tõusevad kuni 5%.”

Üürikorterite otsijad on Põllu sõnul aktiivsed surfama nii sotsiaalmeedias kui ka portaalides. Talle on jäänud silma, et paljud noored kirjutavad oma üürisoovi vaid sotsiaalmeedia seinale või mõnesse vastava teema gruppi ja loodavad, et sobivad pakkumised laekuvad nende postkasti. “Tihti selgub, et nii mõnigi neist ei ole vaevunud portaalist vaatama, kus tegelikult on soovidele vastavaid üürikortereid päris mitu. ­Ootus on, et sotsiaalmeedia mängib kõik võimalused kätte, kahjuks aga ei ole kõigil kinnisvaraomanikel isegi Facebooki kontosid,” rääkis Põld.

Tema hinnangul ei määratle väikeinvestorid ilmselt kuigi selgelt, kelle pealt tootlust teenida soovitakse. “Oluline on stabiilne, korralik ja maksejõuline klient. Samas on üksikuid juhtumeid, kus neljatoalised korterid tehakse n-ö ühikatüüpi korteriteks, mida üüritakse ühe toa kaupa välja. Täna on see siiski pigem haruldane näide.”

Tartu tudengikorteri hinnaklassid

Korteri jagamisel mitme inimesega otsitakse üürihinda koos maksudega ca 150 eurot inimese kohta.Ühetoaline korter 100–250 ­eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud.

2–3toalise korteri paarikaupa ­üürimisel on oluline, et toad ja köök oleksid eraldi, sobib ka avatud köögiga 2toaline korter. Renoveeritud korterite hinnaklass jääb 200–290 euro vahele, lisanduvad kommunaalkulud.

Muusikatudeng eelistaks kulusid jagada.

Viljandis muusikat õppiv Mari Meentalo eelistaks võimalusel üüripinnana korterit või maja, kus mitu tuba, mis poleks läbikäidavad. “Nii saab elamispinda ning üüri - ja kommunaalkulusid jagada mitme tudengi vahel ning kõigil on ka oma privaatne toake,” täpsustas ta.Meentalo sõnul on ilmselgelt nõudlus ­üürikorterite järele väga suur, sest head pakkumised kaovad turult kiiresti. “Kuna ise aga kinnisvaraportaale ei kasuta ning siiamaani olen leidnud elukoha Facebooki või meililistide kaudu, ei oska ma nõudluse suurust täpsemalt hinnata,” lisas ta.

Meentalo on elanud nii ühiselamus kui ka üüripinnal, mõlemal on tema sõnul omad head ja vead. “Üüripinna puhul oled rohkem oma elukoha peremees ning tõenäoliselt ei pea tuba kellegagi jagama, ühiselamus on aga päris intensiivne seltsielu ning näiline turvatunne ehk isegi suurem kui üürikas,” märkis Meentalo. Ühiselamud on tema sõnul tavaliselt ka möbleeritud, mida iga korteri puhul öelda ei saa, ka jääb ühiselamus ära küttepuude leidmise vajadus. “Minu jaoks on valiku juures kõige olulisem hind ning seejärel privaatsus,” täiendas Meentalo.Koolist kaugel elamine jätab seltsielust kõrvale. Kõige nõutumad kohad on Meentalo hinnangul koolilähedased ning kesklinna piirkond. “Ise olen elanud kooli suhtes ka teises linna otsas ning siis sai soojemal ajal rattaga koolis käidud. Tervisele mõjus see hästi, aga seltsielule mitte, sest õhtuste ettevõtmiste puhul pead arvestama viimaste busside aegu või kui oled rattaga, siis kogu see aeg, mis kulub koju väntamisele, pani mind näiteks pidudelt lahkuma pigem varem kui hiljem,” rääkis ta.

Meentalo ei tahaks üüripinna eest 100 ­eurost palju rohkem maksta. “Veelgi etem muidugi oleks, kui koos kommunaalidega oleks hind maksimaalselt sada eurot. Õnneks selliseid pakkumisi turul on,” märkis ta.

Võimalusel eelistab ta möbleeritud korterit. “Magamistoas võiks kindlasti olemas olla voodi, kirjutuslaud, tool ning kapp, kuhu riided mahuks. Köögis külmik, pesumasin, pliit. Olen elanud ka sellises kohas, kus pesumasinat ei olnud ning kasutatud asjade poest saime kamba peale selle siis soetatud,” rääkis Meentalo. Isegi kui elamispind pakub vaid nelja seina ja katust, on tudengid tema sõnul üsna nutikad ja leiutavad midagi: mõni käib duši all vaid koolis, teine sööb ainult soojaleti tooteid või kiirnuudleid ning pesu pestakse vanemate juures kord.Meentalo on üüripinna hankinud vahetult enne kooli minekut, augusti lõpus. “Kuna sobiva elamispinna leidmine võib võtta päris palju aega, hakkavad paljud sellega tegelema pigem juulis kui mitte varemgi.”

Tudengid eelistavad aina enam privaatsust

Tartu Ülikooli ajakirja UT peatoimetaja Merilyn Merisalu on oma töö tõttu tudengieluga hästi kursis ja orienteerub seetõttu ka üürikortereid puudutavas. “Tudengite vajadused võivad olla väga erinevad. Osa ­eelistab ahiküttega kortereid, osa keskküttega. Mõnesid toetavad vanemad, teised loodavad õppelaenule või kooli kõrvalt tööl käimisele,” rääkis Merisalu.Ideaalis peaks elukoht tema sõnul ülikoolile või kesklinnale võimalikult lähedal olema. “Näiteks kui mina Tartu Ülikooli tulin, võtsime sõbrannaga kahe peale väikese kahetoalise keskküttega korteri Ülejõel. Juhuste kokkulangemise tõttu võtsime sinna ka kolmanda neiu, aga kolmekesi ühte magamistuba jagada on juba vaimselt üsna väsitav,” sõnas ta.Head mälestused tudengikorterist. Merisalu sõnul hindavad tudengid privaatsust üha enam – soovitakse olla toas pigem üksi või äärmisel juhul kahekesi. “Igal juhul on kõige mõnusam n-ö tudengikorteri süsteem, millega isiklikult kokku olen puutunud, kus kõigil on eraldi magamistoad, aga olemas on ka ühisruum, kas suur köök või siis elutuba,” lisas ta.

Praegust aega kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Merisalu sõnul üürihinnad Tartus tublisti tõusnud. “Loomulikult teeb see rõõmsaks korteriomanikud, samas põhjustab tudengitele meelehärmi,” tõdes Merisalu. Et ühe- ja kahetoaliste korterite hindadel suurt vahet ei ole, on Merisalu sõnul targem kohe mitmetoalisi kortereid vaadata. “Suurema korteri võib mitme peale vägagi soodsalt saada, kui seda väiksemaga võrrelda,” märkis ta.

Tartus on üüri ülemiseks hinnapiiriks, mida ollakse nõus maksma, 300 eurot kuus (seda koos kommunaalidega). Ülikooli tulles on Merisalu sõnul kõige toredam ja soodsam mitme peale korterit jagada. “Nii võib isegi alla saja euro kuus hakkama saada, sest nõudmised oludele on väiksemad. Kui hakkavad tekkima aga kindlad paarid, siis ollakse enamasti nõus rohkem maksma, et mugavusi oleks rohkem ja saaks näiteks kallimaga kahekesi elada,” ütles ta.Väga populaarne märksõna on tudengite jaoks tema sõnul korteri otsingutel selle saamine otse omanikult. “See tähendab, et tudengil jääb taskusse terve kuu üüriraha, mis muidu maaklerile maksta tuleks.”

Autor: Kairi Oja, kaasautor

Hetkel kuum