Swed: Venemaale eksport hakkab mõõnast üle saama

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:

Kui näiteks esimesel kvartalil vähenes eksport Venemaale jooksevhindades 49%, teises kvartalis 33%, siis juuliks oli langus taandunud juba 14 protsendile. Selle taga on peamiselt mehaaniliste seadmete (näiteks ehitusmasinad) ja jookide ekspordi vähenemise taandumine, kusjuures juulis mõlemate kaubagruppide väljavedu isegi kasvas veidi. Mehaanilised seadmed on Eestis valdavalt reeksporditavad kaubad ja nende mõju Eesti majanduskasvule on üsna tagasihoidlik. Keemiatoodete väljavedu Venemaale on küll veel vähenemas, kuid ka siin on kahel viimasel kuul pilt veidi paranenud.

Venemaa osakaal tõuseb

Nii on ka Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordis sel aastal taas tasapisi kõrgemale tõusnud. Kui eelmisel aastal oli see keskmiselt 10% langedes jaanuariks 4 protsendile, siis juuliks oli osakaal taas 9 protsendini tõusnud.

Kui kuni juunini aeglustas kaupade ekspordi kasvu või vähendas seda väljaveo tugev vähenemine Venemaale, siis juulis panustasid ekspordi vähenemisse enim hoopis USA, Läti, Mehhiko. Vaatamata sellele oli Eesti eksport Venemaale aasta esimese seitsme kuu jooksul vaid 62% eelmise aasta sama perioodi ekspordist. Arvestades seda, et maikuust alates on rubla taas tugevasti nõrgenenud ning Venemaa majandus jätkuvalt väga nõrk, on lähikuude väljavaated idaturu nõudluse paranemisest pigem negatiivsed. 

Kui vaadata meie teisi suuremaid kaubanduspartnereid lähipiirkonnas, on eksport Leetu eelmise aasta mõõnast üle saanud ja sel aastal tasapisi paranema hakanud. Seevastu, kaupade eksport Lätti on oluliselt nõrgenenud. Juulis oli selle taga peamiselt elektrienergia ekspordi ja reeksporditavate mineraalsete toodete vähenemine.

Soome vilets majandusolukord on meie kaupade ekspordi kasvu põhjanaabrite turule pidurdanud. Selle aasta seitsme kuu jooksul on eksport jooksevhindades küll veidi vähenenud, kuid näiteks juulis kasvas väljavedu Soome jooksevhindades 5%.

Kaupade eksport Rootsi kiirenes peamiselt elektroonikatoodete najal alates möödunud aasta teisest poolest. Kuigi juulis läks elektroonikatoodete väljavedu tugevasse langusesse ning koos sellega pidurdus ka kaupade eksport Rootsi (elektroonikatooted moodustavad poole ekspordist Rootsi), siis selle aasta esimese seitsme kuuga on ekspordikasv sellele turule keskmiselt veel üsna tugev olnud.

Languse taga elektroonikatooted

Kaupade järgi oligi ekspordi languse taga juulis peamiselt elektroonikatoodete väljaveo tugev (-21%) vähenemine. Arvestades seda, et elektroonikatoodete ekspordikasv kiirenes eelmise aasta teisel poolel ja tõstis sellega võrdlusbaasi kõrgemale, siis mõjutab see negatiivselt selle aasta teise poolaasta ekspordikasvu. Kui möödunud aasta teisel poolel aitas elektroonikatoodete väljavedu kompenseerida tugevat ekspordi langust Venemaa suunal, siis nüüd enam mitte.

Suur osa ettevõtete vahetarbekaupadest ja investeeringuteks vajalikest kapitalikaupadest tuleb Eestisse importida. Koos ettevõtete tootmismahtude langusega, on Eestis nõudlus imporditud vahetarbekaupade järele vähenenud, mis on ka impordi languse peamiseks põhjuseks. Kuigi kapitalikaupade import on eelmise aasta tugevast mõõnast üle saanud ning sel aastal isegi väikest kasvu näidanud, ei ole see kahjuks veel panustanud laiapõhjalisse investeeringute kasvu. Kuna kaupade import vähenes juulis veidi aeglasemalt (-4%) kui eksport, siis kaubanduspuudujääk suurenes, mis on omakorda majanduskasvu pidur.

Ekspordi kui impordi nominaalkasvu pidurdab tugevasti ka ekspordi ja impordihindade hindade langus (sel aastal vastavalt -3,8% ja -3,3%). Samas näitab SKP arvestus, et teises kvartalis olid languses ka ekspordi- ja impordimahud, kusjuures mõlema muhul oli olukord isegi halvenenud.

Väljavaadete paranemislootus

Vaatamata Euroopa Liidu, meie peamise ekspordi sihtkoha majanduse järk-järgulisele paranemisele on Eesti suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus lähiregioonis sel aastal langenud.

Meie kaubanduspartnerite järgmise aasta väljavaated on praeguse seisuga üldjoontes aga paremad, mis peaks andma rohkem võimalusi eksportimiseks. Samas on negatiivsed riskid maailmamajanduses suurenenud, mis võivad nii maailma- kui ka mitmete meie kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustuda ja koos sellega nõudlust vähendada.

Tarbimisel tuginev majanduskasv, samal ajal kui eksport kiratseb, ei ole pikas vaates jätkusuutlik. See muudab kasvavad tööjõukulud ettevõtetele liigselt koormavaks. Juba praegu on näha, et koos tööjõukulude kasvuga on ettevõtete kasumlikkus alanenud. See sunnib ettevõtteid nõudluse suurenedes asendama tööjõudu tehnoloogiaga. Seda enam, et tööturul on (kvalifitseeritud) tööjõunappus muutumas üha akuutsemaks. Töötuse määr on viimasel ajal küll ilusti alanenud, kuid üha pingelisem olukord tööturul hakkab töötuse (eriti selle määra) alanemisele piire seadma.