Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swed: Venemaale eksport hakkab mõõnast üle saama

    Swed: Venemaale eksport hakkab mõõnast üle saamaFoto: Scanpix

    Kuigi juulis vähenes kaupade eksport 6% ja aasta esimese seitsme kuu jooksul keskmiselt on väljavedu samuti kerges languses (-1%), on jällegi positiivne, et kaupade ekspordi vähenemine Venemaale viimastel kuudel taandub, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
    Kui näiteks esimesel kvartalil vähenes eksport Venemaale jooksevhindades 49%, teises kvartalis 33%, siis juuliks oli langus taandunud juba 14 protsendile. Selle taga on peamiselt mehaaniliste seadmete (näiteks ehitusmasinad) ja jookide ekspordi vähenemise taandumine, kusjuures juulis mõlemate kaubagruppide väljavedu isegi kasvas veidi. Mehaanilised seadmed on Eestis valdavalt reeksporditavad kaubad ja nende mõju Eesti majanduskasvule on üsna tagasihoidlik. Keemiatoodete väljavedu Venemaale on küll veel vähenemas, kuid ka siin on kahel viimasel kuul pilt veidi paranenud.
    Venemaa osakaal tõuseb
    Nii on ka Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordis sel aastal taas tasapisi kõrgemale tõusnud. Kui eelmisel aastal oli see keskmiselt 10% langedes jaanuariks 4 protsendile, siis juuliks oli osakaal taas 9 protsendini tõusnud.
    Kui kuni juunini aeglustas kaupade ekspordi kasvu või vähendas seda väljaveo tugev vähenemine Venemaale, siis juulis panustasid ekspordi vähenemisse enim hoopis USA, Läti, Mehhiko. Vaatamata sellele oli Eesti eksport Venemaale aasta esimese seitsme kuu jooksul vaid 62% eelmise aasta sama perioodi ekspordist. Arvestades seda, et maikuust alates on rubla taas tugevasti nõrgenenud ning Venemaa majandus jätkuvalt väga nõrk, on lähikuude väljavaated idaturu nõudluse paranemisest pigem negatiivsed. 
    Kui vaadata meie teisi suuremaid kaubanduspartnereid lähipiirkonnas, on eksport Leetu eelmise aasta mõõnast üle saanud ja sel aastal tasapisi paranema hakanud. Seevastu, kaupade eksport Lätti on oluliselt nõrgenenud. Juulis oli selle taga peamiselt elektrienergia ekspordi ja reeksporditavate mineraalsete toodete vähenemine.
    Soome vilets majandusolukord on meie kaupade ekspordi kasvu põhjanaabrite turule pidurdanud. Selle aasta seitsme kuu jooksul on eksport jooksevhindades küll veidi vähenenud, kuid näiteks juulis kasvas väljavedu Soome jooksevhindades 5%.
    Kaupade eksport Rootsi kiirenes peamiselt elektroonikatoodete najal alates möödunud aasta teisest poolest. Kuigi juulis läks elektroonikatoodete väljavedu tugevasse langusesse ning koos sellega pidurdus ka kaupade eksport Rootsi (elektroonikatooted moodustavad poole ekspordist Rootsi), siis selle aasta esimese seitsme kuuga on ekspordikasv sellele turule keskmiselt veel üsna tugev olnud.
    Languse taga elektroonikatooted
    Kaupade järgi oligi ekspordi languse taga juulis peamiselt elektroonikatoodete väljaveo tugev (-21%) vähenemine. Arvestades seda, et elektroonikatoodete ekspordikasv kiirenes eelmise aasta teisel poolel ja tõstis sellega võrdlusbaasi kõrgemale, siis mõjutab see negatiivselt selle aasta teise poolaasta ekspordikasvu. Kui möödunud aasta teisel poolel aitas elektroonikatoodete väljavedu kompenseerida tugevat ekspordi langust Venemaa suunal, siis nüüd enam mitte.
    Suur osa ettevõtete vahetarbekaupadest ja investeeringuteks vajalikest kapitalikaupadest tuleb Eestisse importida. Koos ettevõtete tootmismahtude langusega, on Eestis nõudlus imporditud vahetarbekaupade järele vähenenud, mis on ka impordi languse peamiseks põhjuseks. Kuigi kapitalikaupade import on eelmise aasta tugevast mõõnast üle saanud ning sel aastal isegi väikest kasvu näidanud, ei ole see kahjuks veel panustanud laiapõhjalisse investeeringute kasvu. Kuna kaupade import vähenes juulis veidi aeglasemalt (-4%) kui eksport, siis kaubanduspuudujääk suurenes, mis on omakorda majanduskasvu pidur.
    Ekspordi kui impordi nominaalkasvu pidurdab tugevasti ka ekspordi ja impordihindade hindade langus (sel aastal vastavalt -3,8% ja -3,3%). Samas näitab SKP arvestus, et teises kvartalis olid languses ka ekspordi- ja impordimahud, kusjuures mõlema muhul oli olukord isegi halvenenud.
    Väljavaadete paranemislootus
    Vaatamata Euroopa Liidu, meie peamise ekspordi sihtkoha majanduse järk-järgulisele paranemisele on Eesti suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus lähiregioonis sel aastal langenud.
    Meie kaubanduspartnerite järgmise aasta väljavaated on praeguse seisuga üldjoontes aga paremad, mis peaks andma rohkem võimalusi eksportimiseks. Samas on negatiivsed riskid maailmamajanduses suurenenud, mis võivad nii maailma- kui ka mitmete meie kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustuda ja koos sellega nõudlust vähendada.
    Tarbimisel tuginev majanduskasv, samal ajal kui eksport kiratseb, ei ole pikas vaates jätkusuutlik. See muudab kasvavad tööjõukulud ettevõtetele liigselt koormavaks. Juba praegu on näha, et koos tööjõukulude kasvuga on ettevõtete kasumlikkus alanenud. See sunnib ettevõtteid nõudluse suurenedes asendama tööjõudu tehnoloogiaga. Seda enam, et tööturul on (kvalifitseeritud) tööjõunappus muutumas üha akuutsemaks. Töötuse määr on viimasel ajal küll ilusti alanenud, kuid üha pingelisem olukord tööturul hakkab töötuse (eriti selle määra) alanemisele piire seadma.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.