Keskerakond ja korruptsioon: pilk ajalukku

Laupäeval toimunud Keskerakonna volikogu istungil loetles partei peasekretär Priit Toobal oma kõnes mitmeid eelnevaid juhtumeid, mil Savisaart ja Keskerakonda on rünnatud ja senimaani pole tema kinnitusel ükski süüdistus vett pidanud.

Mälu värskendamiseks meenutame keskerakondlastega seotud korruptsiooniasju, mis on veel pooleli või on juba süüdimõistmiseni jõudnud.

„Keskerakond on olnud sedavõrd kontrollitud kõikvõimalike õiguskaitseorganite poolt, kõik need teie kapod ja kripod kokku, et meie suhtes võib seda tõesti täie kindlusega öelda,“ vastas Savisaar paari aasta eest ERRi küsimuse peale, kas ta võib täie kindlusega väita, et Keskerakonnas pole toimunud musta rahastamist.

Ka eelmisel nädalal ütles Savisaar pressikonverentsil värske altkäemaksukahtlustuse kohta, et tema on puhas kui prillikivi.

Kuid juba 2011. aasta veebruaris alustas kaitsepolitseiamet kriminaalmenetlust Edgar Savisaare tegevuse suhtes, kahtlusega altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Kahtluse järgi oli Šveitsis Savisaarega seotud pangakonto, millele ärimees Alexander Kofkin võis raha kanda Tallinna linnavalitsuse soodsate otsuste eest.

Savisaar on rääkinud, et asutas perekonnafondi Arsai Investments Šveitsis juba 1997. aastal ning see likvideeriti 2011.a alul ehk umbes samal ajal, kui alustati kriminaalmenetlust. Uurimine kestab siiamaani. See on veninud rahvusvaheliste õigusabipalvetele vastuste saamise tõttu. Ka on Kofkin ja Savisaar varem kohtutes vaidlustanud nii Šveitsist informatsiooni väljaandmise, kui ka selle info kasutamise Eestis.

Linnapea Savisaarel on olnud Šveitsiga teinegi side. Nii oli aastatel 2001-2005 Savisaarte Nõmme eramu omanikuks AS Domex Kinnisvara. Ettevõtte aktsionäri Simoon Real Estate INC kontaktiks oli vaid Zürichis asuv postkast.

Savisaare elukohaks Tallinnas on olnud ka suurettevõtja Urmas Sõõrumaa pojale Tõnis Sõõrumaale kuuluv külaliskorter aadressil Rotermanni tn 10. Tõnis Sõõrumaa on OÜ Rotermann City nõukogu liige ning sellelt firmalt üürib Tallinna linn äripindasid. Aastas maksab linn ettevõttele paarisaja tuhande euro ringis.

Korruptsioonis süüdi mõistetud endiste Tallinna kõrgete linnaametnike Elmar Sepa ja Ivo Parbuse kohtutoimikust ilmnes, et 16. veebruaril 2009 tegi Keskerakonna rahastamisasju korraldanud Elmar Sepp ajalehti Kesknädal ja Vesti Dnja välja andnud sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital juhatuse liikmena nõukogule ettepaneku lugeda finantstuluks mitu saadud laenu.

Ettepanekus on välja toodud AS Saare Finants (kuulus Vjatšeslav Leedole), Kajaka Maja OÜ (omanik Urmas Sõõrumaa), Remonent AS (omanikud erinevate firmade kaudu Sergei Elošvili, Tatjana Levitskaja) ja eraisikud kui laenuandjad, kes "ei ole teinud pingutusi laenu tagasisaamiseks" või kellega "lepingud puuduvad". Kokku loeti finantstuluks 425 000 euro (6,65 miljoni krooni) eest laene.

Sisuliselt oli laenude näol tegemist varjatud annetustega Keskerakonnale ning laenajad olid arvestanud, et seda raha nad tagasi ei saa. Kusjuures Sepa kirjalikus ettepanekus on toodud ka Keskerakonnalt sihtasutusele antud laen, mille juures on ainsana märge "laen kuulub tasumisele".

Lisaks laenudele ostsid mitmed ettevõtjad Jüri Vilmsi Sihtkapitalilt ka sadade tuhandete kroonide eest ajalehereklaame, mis tegelikult kunagi Kesknädalas ja Vesti Dnjas ei ilmunud.

Parbuse ja Sepa kriminaalasja uurimise käigus jõudis kaitsepolitsei jälile ka tollase keskerakondlasest linnaplaneerimisameti juhataja Toomas Õispuu ja advokaat Viktor Kaasiku toimetamistele.

Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlusest kohtule ilmnes, et Kaasik ja tema poeg Fred Kaasik rääkisid kohtumisel ärimees Jaan Manitskiga, et Tallinna hipodroomi alale detailplaneeringu menetluse asjaajamise eest on vaja maksta 192 000 eurot (kolm miljonit krooni).

Raha pidi vestluse järgi jagunema järgmiselt. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunikule Ivo Parbusele tuli maksta 32 000 eurot (500 000 krooni), sama palju ka linnaplaneerimise ameti juhatajale Toomas Õispuule. Kommunaalameti juhti Ain Valdmanni pidi määrima 22 400 euroga (350 000 krooniga) ning toonast volikogu keskfraktsiooni endist juhti Elmar Seppa 41 500 euroga (650 000 krooniga). Kuna hipodroomi ala jääb Põhja-Tallinna, siis tuli kokku 64 000 eurot (miljon krooni) viia ka linnaosa tollastele juhtidele Enno Tammele, Vilja Savisaarele ja Jüri Jõgevale.

Selle täiendava 192 000 euro (kolme miljoni krooni) maksmise vajadust, raha jagunemist erinevate ametnike vahel, maksmise aegu ja viise selgitas Viktor Kaasik märkmete ja erinevate skeemide abil. Manitskilt saadigi 66 150 eurot (1,035 miljonit krooni) ning Viktor Kaasik kinnitas, et pistiseks kulus sellest 55 000 eurot (862 500 krooni). Tegelikult aga sellest rahast pistist ei makstud, vaid Kaasikud kulutasid raha isiklike ja firmade arvete eest tasumiseks.

Keskerakonda kuulunud Tallinna linnaametnikest on varasemalt korruptsiooni eest erinevates kriminaalasjades süüdi mõistetud veel Allar Oviir, Mati Songisepp, Vello Lõugas ning endine mupo juht Kaimo Järvik.

Narva linnavõimu juures olnud keskerakondlastest on kõige suurema kaaluga olnud endise linnavoliniku ja varem ka Keskerakonna Narva piirkonda juhtinud Aleksandr Moissejevi süüdimõistmine politseinikule pistise andmise katse eest.

Hiljuti jõustus ka teise mõjuka Narva keskerakondlase süüdimõistmine. Kuna riigikohus ei võtnud menetlusse Narva endise abilinnapea Andrei Filippovi kaebust, jõustus ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti ta süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises. Vastutasuks lähedase korteris remondi allahindlusele lubas Filippov ettevõtjale, et tema nimetatud ettevõtted saavad edaspidi Narva linna hankemenetluste raames tellitavad avariitööd ilma sisulise konkursita. Samuti lepiti kokku, et Filippov saab vajaduse korral ettevõtja vahendusel muid soodustusi.

Samas kriminaalasjas võttis riigikohus aga menetlusse Narva keskerakondlasest linnavoliniku Fjodor Ovsjannikovi kaebuse. Tema mõistis ringkonnakohtus süüdi mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsikuriteo toimepanemises.

Süüdistuse järgi lõi Ovsjannikov aastatel 2008–2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teostada vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale erinevatel varjatud viisidel 10 protsenti linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest. Raha maksmisega nõustunud ettevõtted lülitati hankekutsete saajate nimekirja. Seejärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit.

Teise Ida-Virumaa suure linna - Kohtla-Järve korruptsioonipesa lahtiharutamine on samuti kohtus pooleli. Oktoobri lõpul peaks Viru maakohus tegema otsuse keskerakondlasest linnapea Jevgeni Solovjovi ja keskerakondlasest linnapea nõuniku Jüri Kollo kriminaalasjas.

Kaitsepolitseiameti poolt 2009. aastal algatatud kriminaalasjas süüdistatakse neid koos kohaliku suurärimehe Nikolai Ossipenkoga seotud ASiga N&V, ettevõtte tegevjuhtide Irina Lobkova ja Vjatšeslav Stankevitši ning Kohtla-Järve ehitusfirma Värimali ja selle juhatuse liikme Vjatšeslav Safonoviga Kohtla-Järve linna varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumises, ametiseisundi kuritarvitamises, konkurentsikuritegudes, hangete teostamisnõuete rikkumises ja seonduvate dokumentide vormistamises, aususe kohustuse rikkumisega seotud kuritegudes ning sellega seonduvates muudes kuritegudes.

Süüdistuse järgi esitas Kohtla-Järve linnale teenuseid osutanud AS N&V juhatuse liige Nikolai Ossipenko 2006. aasta septembrist kuni 2009. aasta augustini linnavalitsusele kinnitamiseks valeandmeid tehtud remondi-, hooldus- ja korrashoiutööde kohta. Aktides kajastati muu hulgas lepingu raames teostatud tööde objekte, sisu, mahtu, maksumust ja teostamise aega, mille linnapoolne kontroll aktsepteeris. Lisaks vormistati tagantjärele ümber tööde vastuvõtu- ja ülevaatusakte ning ettevõtte Kohtla-Järve linnale esitatud eelarvet, et varjata ülemaksete ebaseaduslikkust.

Ossipenko pääses kohtumenetlusest, kuna eelmise aasta maikuus lõpetati Viru maakohtu määrusega parandamatult haigestunud suurärimehe suhtes kriminaalmenetlus.

2009. aastal viis Kohtla-Järve linnavalitsus erinevate tööde tegijate ja teenuste osutajate leidmiseks läbi hankemenetlusi ning hinnakonkursse, mille käigus kuritarvitas linnapea Solovjov süüdistuse järgi oma ametiseisundit, luues põhjendamatuid soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele. Samal aastal osutasid kolm ettevõtet Solovjovi palvel tema lähikondsetele varalise soodustusega teenuseid, mille eest lõi Solovjov ettevõtetele teatud soodsaid tingimusi.