Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    OECD: maksude optimeerimise kuldaeg saab läbi

    OECD peasekretär Angel GurriaFoto: Scanpix/Reuters

    Rahvusvahelistel suurfirmadel jääb järjest vähemaks võimalusi agressiivse planeerimisega oma maksukoormat kergendada.

    Esmaspäeval avaldas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD oma kaks aastat väldanud suure maksuprojekti tulemuse.
    „Meetmed, mida me esitleme, kujutavad endast kõige põhjapanevamat rahvusvaheliste maksureeglite ümberkirjutamist pea terve sajandi jooksul,“ ütles OECD peasekretär Angel Gurria.  
    Projektiga on kaasa läinud üle 60 riigi, nende seas ka Eesti.

    Meelis Meigasrahandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik

    Kui suur probleem on Eesti jaoks agressiivne maksuplaneerimine?

    BEPS on suunatud suurte hargmaiste ettevõtete maksude optimeerimise vastu ja Eestis selliseid napib. Eesti tulumaksusüsteem ei anna ettevõtetele BEPSiga sihikule võetud maksude optimeerimise võimalusi peaaegu üldse. Meil ei ole lihtsa maksusüsteemi tingimustes kunagi olnud sellises ulatuses maksusoodustusi ja võimalusi skeemideks, mida mõned riigid rahvusvahelise surve tõttu praegu kärbivad või kaotavad. 

    Kas Eesti plaanib nende suuniste alusel maksupoliitikas muutusi?

    BEPSiga seotud muudatused ei ole meie jaoks põhimõttelised, aga pooldame üldist lähenemist maksustamise vältimise vähendamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. BEPSiga seotud muudatused jõuavad meie õigusaktidesse ilmselt peamiselt ELi algatuste kaudu. OECD näeb ette riikide maksuhaldurite vahelist automaatset teabevahetust hargmaiste ettevõtete kohta, kelle aastane käive on 750 miljonit. Tõenäoliselt Eesti sõlmib sellised teabevahetuse lepingud ja Euroopa Komisjon esitab ka vastavasisulise ettepaneku, millega laiendatakse ELis kohustuslikku teabevahetust.

    Mida arvab Eesti BEPSi digimajandust puudutavatest suunistest?

    Digitaalmajandust ei ole võimalik muust majandusest eristada.

    Kas ja millist segadust võib BEPSi kontekstis tekitada e-residentsus?

    E-residentsus maksundust ei puuduta ja BEPSiga seost pole.

    Kas see võib mõjutada maksutulu Eestis, kui maksustamine hakkab toimuma asukohariigi järgi?

    OECD järgib põhimõtet, et väärtus ja kasum omistatakse riigile, kus see reaalselt on loodud. Kuna digimajanduse puhul ei ole tulu teenimise riigis enam füüsilist kohalolekut vaja ja hargmaised ettevõtted on loonud riikideülese väärtuse loomise keti, siis on sellise seose kindlamaks muutmine oluline.

    Kuivõrd mõjutavad BEPSi suunised Eesti maksusüsteemi atraktiivsust välisinvestorile?

    Eesti maksusüsteemi atraktiivsus võib võrdluses teiste riikidega suureneda, kuna skeemitamise võimalusi pole meie lihtsas ja ühetaolises süsteemis olnud ja nii on ka muutusi vähem.

    Augud kinni
    Algatus on tuntud lühendina BEPS ingliskeelsest nimetusest Base Erosion and Profit Shifting (maksubaasi lahkumine ja kasumite kantimine) ning see püüab kinni krookida maksuseaduste augud, mis on võimaldanud Apple'i või Starbucksi taolistel rahvusvahelistel suurkorporatsioonidel aastaid – kõiki seadusi järgides - mikroskoopiliselt makse maksta.
    Poliitiline pärituul taoliseks koostööks hakkas puhuma ülemaailmse finantskriisi ajal, mil eelarvevahendite nappuses muutus iga maksusent valitsustele oluliseks ning mil ka avalik arvamus järjest tugevamalt ettevõtetelt õiglasemat maksupanust hakkas nõudma. Eriti kui meediasse jõudis info selle kohta, kui palju – õigemini: kui vähe – suurkorporatsioonid tegelikult makse maksavad.
    OECD hinnangu järgi jääb agressiivse maksuplaneerimise tagajärjel ettevõtte tulumaksust igal aastal laekumata 4–10%. Rahalises vääringus teeb see 100–240 miljardit dollarit.
    OECD maksupaketi meetmed on jaotatud 15 valdkonnaks. Osa neist on mõeldud miinimumnõuetena, mida peaksid järgima kõik riigid. Need puudutavad näiteks kahjulike maksupraktikate lõpetamist või kohustust rahvusvahelistele suurfirmadele teenitud tulud riigipõhiselt lahku lüüa. Osa meetmeid on aga n-ö parimad praktikad, mida riigid saavad ka ühepoolselt kasutada oma tulubaasi kindlustamiseks. Näiteks piirata võimalusi trikitada intresside mahaarvamisega, et oma maksukohustust vähendada.
    „See kõik saadab tugeva sõnumi,“ ütles OECD maksupoliitika ja administratsiooni keskuse juht Pascal Saint-Amans. „See läheb kaugemale, kui arvati.“
    Mõju juba tunda
    Mitmed riigid ja ka ettevõtted on juba OECD suuniste ootuses hakanud oma käitumist muutma. Internetipood Amazon, mille maksupraktikad on ka Euroopa konkurentsiametnike eraldi uurimise all, on juba teatanud firma struktuuri muutusest. Enam ei suunata kogu müügikäivet soodsa maksukliimaga Luksemburgi kaudu, vaid lüüakse lahku suurematel turgudel – Suurbitannia, Saksamaa ja Prantsusmaa – teenitud tulu. Wall Street Journal kirjutas, et ka mitme tehnoloogiafirma juhid rehendavad juba sellega, et kasutavad edaspidi vähem maksuparadiise.
    Paljus kannustas just USA suurkorporatsioonide agressiivne maksude opereerimine maailma riike maksukoostööd tõhustama, ehkki otseselt ei sihi OECD suunised tehnoloogiafirmasid. Suuremat maksude laekumist oodatakse edaspidi ka näiteks farmaatsiatööstuselt.
    Iirimaa rahandusminister Michael Noonan teatas esmaspäeval, et Iirimaast saab esimene riik, kelle maksusoodustused intellektuaalselt omandilt teenitud tulule (nn patent-box) hakkavad olema kooskõlas OECD uuute suunistega. Riik on astunud juba samme oma kõige kurikuulsamate maksuaukude sulgemiseks. Üks neist on nn double irish, mis on võimaldanud kõrgema maksumääraga riigis teenitud tulu ümber kantida madalama maksumääraga riiki. See auk peaks järk-järgult kinni minema astaks 2020.
    Vähemalt kümme riiki on teatanud, et hakkavad nõudma maksutulude riigiti lahku löömist.
    Ka Euroopa Liidu rahandusministrid astusid täna sammu BEPSi suuniste elluviimiseks, jõudes kokkuleppele maksualaste eelotsuste automaatse teabevahetuse direktiivis.
    OECD maksupaketti hakkavad järgmisena arutama neljapäeval Peruus, Limas, kohtuvad G20 riikide rahandusministrid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mari-Liis Kukk: saatuslik loogika, mis ähvardab krüptoparadiisi põrguks muuta
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.