Sirje Rank • 12. oktoober 2015 kell 15:30

Rootsi päevaleht näitab Eestile peeglit

Martin Helme juunis Toompeal EKRE korraldatud pagulaste vastasel meeleavaldusel  Foto: Andras Kralla

Ei juhtu just tihti, kui Rootsi päevalehed Eestist pikki kirjutisi avaldavad, kuid pagulaste teemaga oleme suutnud tähelepanu äratada.

Nädalavahetusel avaldas päevaleht Dagens Nyheter pika artikli sellest, kuidas need – eriti Rootsiga võrreldes – vähesed pagulased Eestis end tunnevad, millist juttu räägivad poliitikud ning millised võiksid olla põhjused, mis eestlastes pagulaste vastu vaenuliku hoiaku on põhjustanud.

Peaminister Taavi Rõivas Rootsi ajakirjaniku jaoks aega ei leidnud, delegeerides vastamise Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktorile. Küll aga oli intervjuuks valmis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme, kelle kirjeldatud Malmö pagulasprobleemidest ajakirjanik enda sõnul oma kodulinna ära ei tundnud.

Ojuland ei jää märkamata

Artikkel algab kirjeldusega Vao pagulaskeskuse süütamisest ning selle elanike üleelamistest. „Minu tütar ei julge pärast seda enam üksi magada,“ räägib nelja-aastase tütre ema. Pakistanist pärit mees on resigneerunud – pagulasi ei salli keegi kuskil. Seda on ka Vao asukad kogenud korduvalt, süütamine pole sugugi esimene rünnak.

Vao kaudu jõuab autor poliitikuteni – mootorratturite „toetusaktsioonil“ Vao elanikele oli kohal ja pagulaste vastu allkirju kogumas Kristiina Ojuland, Eesti üks tuntumaid poliitikuid. Endine välisminister (Eesti Euroopa Liitu astumise ajal) ja Euroopa Parlamendi saadik, kes parteist pettuse pärast välja heideti.

„Nüüd püüab ta jätkata uue parteiga oma poliitilist karjääri sellega, et ässitab pagulaste vastu viha,“ pole autor kitsi, trükkides ära ka Ojulandi värvikad väljaütlemised neegriküsimusest ja valge rassi kaitsest.

Lehe jaoks on siiski olulisem ja märgilisem muutus hoopis see, et Eesti valitsus on lõpuks astunud suure sammu pagulaste vastu sõbralikuma suhtumise suunas. Meenutatakse, kuidas endine Euroopa Komisjoni asüüli- ja migratsiooniküsimustega tegelenud volinik Cecilia Malmström püüdis Eestit veenda oma tõrjuvat hoiakut muutma. „See riik, kust 1940. aastatel olid kümned tuhanded inimesed sunnitud sõja ja rõhumise eest põgenema – kuidas said sellise riigi juhid aasta aasta järel keelduda mõnele sajale kvoodipagulasele kaitset pakkumast,“ ei mõista artikli autor.

Nüüd on Eesti teatanud valmisolekust 400-500 pagulast vastu võtta, kuid soovib valida, kes riiki pääseda võivad. Oodatud on pigem kristlased, hirm moslemite ees on tuntav, viitab DN siseminister Hanno Pevkuri intervjuule ajalehes Postimees. Teema ise on aga kogu riigis valla päästnud tigeda debati. Ning kui peaminister Taavi Rõivaselt augustis Arvamusfestivalil küsiti, kas Eesti on tolerantne riik, tõstis peaminister punase kaardi. Ei. Ja ütles hiljem: „Me oleme avatud innovatsioonile, kuid me peaksime olema rohkem avatud inimestele, kes pole täpselt sellised nagu meie.“

Taak nõukogude ajast

Leht kirjeldab ka pagulastega rohkem kokku puutuvate inimeste suhtumist. On juttu ehitusmeistrist, kes põlenud pagulaskeskust remondib. Tema leiab, et eestlaste vaenulikkus võib olla tingitud omaaegsest okupatsioonist. Et nüüd okupeerivad meid Aafrika põgenikud. „Mina nii ei mõtle,“ ütleb ta. „Kuid paljud eestlased mõtlevad.“

Artikli autor annab rootslastele kiire meeldetuletuse Nõukogude Liidu okupatsiooni ajast, küüditamistest ja massilisest sisserändest, mille tagajärjel elab Eestis praegu suur venekeelne vähemus, kelle lojaalsuses kaheldakse. Nüüd on põgenikest saanud uus vaenlane, kellega on seotud palju eelarvamusi ja irratsionaalseid hirme.

„Kahjuks arvab osa eestlasi, et musta nahavärviga inimesed ja moslemid on terroristid. Tihti pole nad ise kunagi ühtegi moslemit kohanud. Lähtutakse vaid meediast, ISISest (islamiäärmuslik terroriorganisatsioon - toim) näiteks,“ räägib üks sotsiaaltöötaja.

„Eksistentsiaalne paanika,“ diagnoosib üks abiorganisatsiooni töötaja. „Sügavalt juurdunud rassism,“ leiab Hiiumaal sündinud mustanahaline muusik.

Pagulased ei taha Eestis elada

Ja Eesti poliitikud serveerivad pagulaste teemat tihti kui mõru pilli, mis Eestil tuleb alla neelata kõige selle abi tõttu, mis riik Euroopa Liitu kuulumisest saanud on. Põgenike taga ei nähta inimesi. Vähe räägitakse sellest, miks inimesed abi vajavad. Mille eest nad põgenevad. Nädalapäevad tagasi soovitas kinnisvarafirma Ober-Haus juht oma klientidel mitte oma kortereid moslemitest põgenikele välja üürida.

Artikkel lahkab nõukogude okupatsiooniaja mõjusid inimeste mentaliteedile ning samuti seda, et eestlased pole läbi mõtestanud oma rahva rolli juutide hukkamises Eesti koonduslaagrites Saksa okupatsiooni ajal. Faktid on eestlased enese jaoks paika pannud, kuid teemal - miks see juhtus - on väga vähe arutatud, leiab üks Balti ajaloo ekspert. Minguit erilist süütunnet ei tunta.

Artiklis saavad sõna ka asüülitaotlejad, kes paljud on osaks saanud kohtlemisest kibestunud.

„Eestlased hüüavad mulle mine koju. Tahaksin neile öelda, et ärge olge enesest nii heal arvamusel. Hea meelega läheksin koju. Või Norrasse või Soome või kuhu iganes. Mitte keegi ei taha Eestis elada,“ räägib üks Gambiast pärit mees, kes ei julge oma täit nime öelda, et oma peret kodumaal repressioonide eest kaitsta.

See ei ole siiski Vao elanike arvamus kõigi eestlaste kohta. Ka paljud Vao elanikud osalesid Tallinnas oktoobri alguses toimunud Sõbraliku Eesti üritusel, kus astusid üles paljud muusikud. Eesti arhitektuurist vaimustunud Pakistani mees unistab, kuidas ta ühel päeval Tallinnas puumajas elab.

Helme kirjeldus Rootsist ei vasta tõele

Pikema intervjuu on lehele andnud Martin Helme, kes armastab Rootsit eestlastele pagulaste teemas hirmutavaks eeskujuks tuua. Pagulased on tema sõnul soldatid Euroopa Liidu käivitatud „koloniseerimises“. Rootsi ajakirjanik ja fotograaf Helme kirjeldust oma kodulinnast Malmöst omaks ei võta.

Küsimusele Eesti sõjapõgenikest vastab Helme, et neid inimesi ähvardas reaalne oht. Ning et eelkõige peavad abi andma naaberriigid. Põgenikel ei peaks laskma teistesse riikidesse edasi liikuda. Helme sõnul on see Euroopa riikidest „äärmiselt rumal“, et moslemitel tulla lubatakse. Niisamuti oleks Kanada võinud ei öelda eestlastele, kes Rootsist sõja järel edasi liikusid, pareerib ta ajakirjaniku küsimuse. Helme sõnul ei pea ükski riik ega rahvas oma "ei"-d  põhjendama. „Võibki öelda lihtsalt ei, kui ei soovita (pagulasi – toim). Sellest piisab. Häbi tunda pole vaja.“

Vägivallaaktid Vaos on Helme sõnul provotseerinud Eesti valitsus oma poliitikaga.

„Tulime Eestisse, et kaitset saada. Nüüd kiusatakse meid ka siin taga,“ lõpetavad artikli Aafrikast Kinshasast põgenenud Christiani sõnad. Ka teda on Eestis neegriks on sõimatud ja kästud koju kasida. Kohale kutsutud politsei soovitas solvajale mitte tähelepanu pöörata.

Hetkel kuum