Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KredEx haarab Arengufondi investeeringud

Kredexi juht Lehar Kütt allkirjastas lepingu fondifondi EstFund käivitamiseks, mis võtab Arengufondi investeerimistegevuse üle. Foto: Andras Kralla

KredEx võtab lähitulevikus Arengufondilt investeeringutega seotud tegevused üle, asutused peavad seda asjade loomulikuks käiguks.

Euroopa Investeerimisfond (EIF) kuulub Euroopa Investeerimispanga gruppi, mille missioon on toetada Euroopa mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, aidates neid rahastamisallikate leidmisel.
Balti Innovatsioonifond (BIF) on fondifondi algatus, mille EIF käivitas 2012. aastal tihedas koostöös Leedu, Läti ja Eestiga Baltimaade suure kasvupotentsiaaliga väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse tehtavate aktsiainvesteeringute suurendamiseks. BIF investeerib kokku 130 miljonit eurot era- ja riskikapitalifondidesse.
KredEx aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda, pakkudes riskikapitali, laene, krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi.
Arengufond on riigikogu asutatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb Arengufondi seaduse alusel alates 2007. aastast. Fondi on tegevuse jooksul pidevalt saatnud priiskamise skandaalid nii Ott Pärna kui ka Tõnis Arro juhtimisel. Pärast Arro lahkumist juhi kohalt mullu suvel pole uut juhti Arengufondi etteotsa leitud ning selle kohuseid on täitnud Pirko Konsa. Samal päeval kui allkirjastati leping EstFund loomiseks, teatas Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa, et lahkub omal soovil ametist ning fondi juhatuse esimehe kohuseid hakkab täitma Annika Lentso.

„EstFund otseselt Arengufondi tegevust üle ei võta, aga KredEx hakkab teenindama sama sihtgruppi. Arengufond lõpetab praegusel kujul otseinvesteerimise ära. Selle koha täidab loodav fondifond,“ selgitas KredExi juht Lehar Kütt.

Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe kinnitas, et tõsi ta on – lähitulevikus võtab KredEx investeeringutega seotud tegevused üle. Jehe märkis, et KredExiga on kokkulepe tehtud, ent üleandmine seisab veel seaduse muutmise taga. Kui riigikogu muudab seadust, saab Arengufond investeeringuid tegeva tütarfirma SmartCap üle anda.

Ka ettevõtlusminister Liisa Oviir on juba aasta algusest rääkinud, et ei näe Arengufondil tulevikku ning soovib kogu Arengufondi investeerimisportfelli anda üle KredExile. Nüüd märgivad nii KredEx kui ka Arengufond, et kahe erineva üksuse tegevused on lihtsalt jõudnud ühte punkti. Mõlemad hindavad ülevõtmist asjade loomulikuks käiguks.

60 miljonit jaotatakse kolmeks
EstFund rahastab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid kolme valitud riskikapitalifondi kaudu.
EstFundi koguvahendid ja Euroopa Investeerimisfondi kaasinvesteering jaotuvad järgmiselt:30 miljonit eurot, Venture Capital Fund15 miljonit eurot, Expansion Capital Fund15 miljonit eurot, Business Angels Co-Investment Fund

Leping allkirjastatud

Eile allkirjastati rahastamisleping fondifondi EstFund käivitamiseks. Kuna EstFund ise otse ettevõtetesse ei investeeri, vaid investeerib oma kolme allfondi kaudu, tuleb need Küti sõnul aasta lõpuks välja valida. Sellele järgneb aeg, mil allfondid omakorda hakkavad nõutud erakapitali kaasama. Ettevõtetesse investeerima hakkavad allfondid Küti sõnul alles järgmisel aastal.

Fondijuhte pole veel välja valitud, selleks korraldatakse Küti sõnul konkurss ilmselt teises kvartalis.

EstFund võimaldab suure kasvupotentsiaaliga Eesti väike- ja keskmistele ettevõtetele parema ligipääsu omakapitaliinvesteeringutele. Kütt selgitas, et ettevõtjad saavad pöörduda allfondide juhtide poole ja teha neile ettepanek investeeringu tegemiseks. Allfondide juhid hakkavad ka ise aktiivselt investeerimisvõimalusi otsima, lähtudes vastavate allfondide investeerimisstrateegiatest.

EstFundi ja erainvestorite investeeritav kapital on Küti sõnul kokku ligikaudu 100 miljonit eurot, sealhulgas 48 miljonit eurot Eesti riigi panus, 12 miljonit eurot Euroopa Investeerimisfondi panus ja ligi 40 miljonit eurot erainvestorite panus.

Küti sõnul hakkab uus fond täiendama olemasolevat Balti Innovatsioonifondi ning ka Eesti pensionifondidel on võimalus allfondidesse investeerida.

Ettevõte saab fondifondist investeeringu lähtuvalt firma turupotentsiaalist ja allfondi investeerimisstrateegiast, ent summad võivad küündida kuni 3 miljoni euroni. Küll aga pole lubatud ühte ettevõttesse investeerida rohkem kui 10–15% allfondi mahust.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.