Kui varem tähistas LHV nimes H-täht firma üht asutajat Tõnis Haavelit, siis juba mõnda aega tähendab see börsile mineva ettevõtte kommunikatsioonijuhi Priit Rumi sõnul midagi muud.
- Tõnis Haavel (vasakul) raamatuesitlusel kirjanik Kaur Kenderi kõrval istumas Foto: Raul Mee
„LHV ei ole muudatuste tõttu omanikeringis pidanud põhjendatuks ettevõtte ajaloolisest kaubamärgist ja nimest loobumist. Tegemist on ka nimega, mis on pangandusturul kogunud omajagu tuntust ja aitab teistest eristuda,“ vastas LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum Äripäeva küsimusele, miks on börsile mineva ettevõtte nimetähtede seas endiselt veel H-täht, mis varem tähistas Tõnis Haavelit, üht ettevõtte alustajat, kuid praeguseks
kohtulikult karistatud ja korduvalt tagaotsitud isikut.Rum seletas, et LHV loodi kaubamärgina 1999. aastal ning see tähekombinatsioon on ettevõtte identiteedi ja ajaloo oluline osa. „Meie ajaloos on erinevaid seiku, kuid oleks vastutustundetu iga konaruse peale teel nime vahetada. Pigem tuleb õppust võtta, edasi liikuda ja teha paremini,“ selgitas Rum.
Taust
Praegune LHV suuraktsionär Rain Lõhmus lahkus Hansapangast 1999. aasta kevadel. Ta lõi koos Tõnis Haaveli, Andres Viisemanni, Rain Tamme ja Taavi Lepmetsaga maaklerfirma LHV Direct. Sellest sai hiljem aga Lõhmus, Haavel & Viisemann.
Aastal 2005 süüdistas USA väärtpaberituru järelevalve SEC LHV kahte töötajat Oliver Peeki ja Kristjan Lepikut ebaseaduslikus infohankimises, millega teeniti 7,8 miljonit dollarit. Toimus uurimine ning Lepiku ja Peegiga sõlmiti kohtuväline kokkulepe, millega neid süüdi ei mõistetud, kuid õigeks ka mitte.
Skandaali tulemusel jagunes LHV (kombinatsioon Lõhmus, Haavel & Viisemannist) kaheks: investeerimispanga nimeks sai Gild ja maaklertegevusega tegeles edasi LHV. Asutajatest jäid LHVsse Lõhmus ja Viisemann.
LHV – laenud, hoiused, väärtpaberid
Ta lisas, et
Tõnis Haavel ei ole LHVga seotud alates 2006. aastast, kui ettevõte jagunes kaheks investeerimisühinguks. „Ettevõtte nimi Lõhmus, Haavel & Viisemann muutus 2009. aastal LHVks ning me ei ole pärastpoole seda tähekombinatsiooni seostanud konkreetsete nimedega. Mõnda aega räägiti ka näiteks, et need tähed tähistasid pangalitsentsi saamisel hoopiski laene, hoiuseid ja väärtpabereid ehk põhilisi teenuseid, millega pank tegeles,“ märkis Rum.
Sihib välisturge
LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke märkis
intervjuus Äripäevale, et „meil on töös alustatavaid äriliine, mis ei ole ilmtingimata seotud otse Eestiga ja kindlasti ka mitte Baltimaadega. Need on rohkem uues finantsmaailmas oma koha leidmise harjutused. Kindla peale me otsime võimalusi, kus me ei oleks mitte ainult Eestis finantsteenuseid pakkuv organisatsioon.“
Ta lisas, et LHV on otsustanud, et ei minda tüüpilist Balti panka ehitama. „Pigem vaatame uuemat finantsvahendust ja teeme seda pigem Kontinentaal-Euroopa suunas,“ lausus Raasuke.
Küsides täpsustusi välisturgude plaanide kohta, märkis kommunikatsioonijuht Priit Rum, et „täna pole konkreetsetest plaanidest põhjust rääkida ja börsiettevõttena ei saa me ka seda teha“.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.