Maapiirkonnad saavad tõhusa rahasüsti

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 31. märts 2016 kell 8:26
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maapiirkonnad saavad tõhusa rahasüsti
Eesti maapiirkonnad saavad tõhusa rahasüsti.Foto: Veiko Tõkman
Riigihalduse minister Arto Aas kinnitas Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Raplamaa konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskava.
Kavad sisaldavad objekte ja tegevusi, mida maakonnad ise peavad oluliseks konkurentsivõime tugevdamisel.
Esimese vooru eelarveks on 50 protsenti maakondliku eelarvesumma mahust, mis tähendab Hiiumaale ligikaudu 1,2 miljonit eurot, Läänemaale 2,8 miljonit eurot, Saaremaale 3,6 miljonit eurot ja Raplamaale 3,9 miljonit eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 4. juuli.
Aasa sõnul saavad Eesti maakonnad piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuseks aastani 2020 Euroopa Regionaalarengu Fondist 134,8 miljonit eurot.
Kõigi maakondade tegevuskavade peale kokku on Aasa sõnul kinnitatud 229 projektikavandit, et arendada kohalikku elu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. „Aastatel 2007-2013 õnnestus PKT meetme toetusega aidata üle 1000 töökoha loomisele Eestimaale. Tulevasel perioodil on plaan ambitsioonikam – soov on luua 1700 uut töökohta,“ lisas Aas.
Töökohtade loomisel toetatakse turismitoodete ja -atraktsioonide arendamist, avalike juurdepääsude ja kommunikatsioonide rajamist tööstus- ja ettevõtlusaladele, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste loomist ning linnakeskuse avaliku ruumi kaasajastamist.
Teenuste ja töökohtade kättesaadavuse parandamiseks toetatakse keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamist.
Taotluste esitamise kuulutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus välja täna oma veebilehel.
Milliseid projekte toetatakse?
Hiiumaa tegevuskava sisaldab neli, Läänemaa 11, Saaremaa kuus ning Raplamaa kümme projekti.
Hiiumaa tegevuskavas on kolm turismiobjekti ja üks algatus, mis panustab nii tööstusala kui ka inkubaatori ja tootearendusse. Tegevuskava prioriteedid on Eesti toidu avastuskeskuse ning Hiiumaa loodus- ja tegevuskeskuse arendamine.
Läänemaa tegevuskavas on seitse tööstusala arendavat projekti, kolm turismiobjekti ja üks loomeinkubaatori projekt. Tegevuskava prioriteediks on Virtsu ja Kiltsi ettevõtlusalade arendamine.
Saaremaa tegevuskavas on kolm turismiobjekti, üks tööstusala arendav projekt, üks inkubaatori ja tootearenduse projekt ning üks avaliku linnaruumi arendamise kavand. Tegevuskava esikohal on Kuressaare piirkonna ettevõtlusinkubaatori ning Oti tootmisala arendused.
Raplamaa tegevuskavas on neli turismiobjekti, neli tööstusala arendavat projekti, üks avaliku linnaruumi arendamise kavand ning üks keskuse ja tagamaa ühenduse arendus. Raplamaa prioriteedid on Orgita ettevõtlusala – logistika- ja tööstuspargi ning Rapla linna Koidu ja Kastani tänava ettevõtluspiirkonna arendamine.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum