Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Klient on kinnisvarapensioniks liiga vaene

    Kuigi nõudlus kinnisvara tagasirendi teenuse järele on olemas, ei näi keegi soovivat tegelikku teenusevajajat aidata.Foto: Andras Kralla

    Kinnisvarapensioni järele nõudlust jagub, ent kliendid pole ärimeeste ja riigi jaoks piisavalt varakad. Väljaspool Tallinna on aga kinnisvara väärtus teenuse pakkumiseks liiga madal.

    Idee pakkuda kinnisvara tagasirendi teenust riiklikul tasemel käis 2012. aastal välja tollane sotsiaalminister, praegune peaminister Taavi Rõivas.
    Rõivase idee järgi oleks teenust pakkuma hakanud riiklik krediidiettevõte KredEx. Sihtgrupiks olnuks üksikud pensionärid, kelle kinnisvara on laenudega koormamata. Kinnisvarale oleks seatud KredExi kasuks hüpoteek ja sõltuvalt vara väärtusest hakanuks kinnisvaraomanik saama igakuist tasu. Leping kehtinuks kliendi surmani või lõppenuks poolte kokkuleppel.
    Sel korral Rõivas Äripäevaga teenuse vajalikkusest rääkida ei tahtnud, vaid suunas vastamiskohustuse sotsiaalkaitseminister Margus Tshahknale.
    Tsahkna ütles, et tänase valitsuse tööplaanis kinnisvarapensioniga tegelemist pole. „Mulle meeldivad ideed, mis võivad tuua lahendust ja leevendust pensionäridele. Teema on aga üsna keeruline ja vajaks väga tõsist läbimõtlemist,“ ütles Tsahkna ja lisas, et varasemate analüüside põhjal saab välja tuua, et teenuse pakkumise eelduseks on piisavalt kõrge väärtusega kinnisvara - madala väärtusega kinnisvara suurt pensionilisa ei anna.
    KredExi juhataja Lehar Kütt tõdes, et nad on kinnisvara tagasirendi teenuse pakkumise võimalikkust põhjalikult analüüsinud. Paraku jõuti järeldusele, et kinnisvara hindade tõttu oleks teenusest kasusaajate ring geograafiliselt väga piiratud, mistõttu pole riigil otstarbekas teenust pakkuda.
    „Vajadus teenuse järele on olemas, kuna Eestis on palju inimesi, kel on kinnisvara ja kes võiksid selle arvelt oma elujärge parandada,“ ütles Kütt. Ta lisas, et teenuse arengu seisukohalt on probleemiks see, et valdkond on reguleerimata ja seetõttu on ka raske tekitada usaldust teenusepakkuja vastu.
    KredExi juhi Lehar Kütti sõnul ei ole riigil otstarbekas kinnisvara tagasimakse teenust pakkuda. Foto: Andras Kralla

    Kinnisvarapensioni ehk kinnisvara tagasirendi idee

    Lähtudes vara väärtusest, hakkavad kinnisvaraomanikud saama igakuist tasu.

    Kõik väljamaksed oleksid kui laenud koduomanikule ja makstud summadelt hakataks arvestama ka intressi. Intressikulu tekib iga kuu vastavalt väljamakstud kinnisvarapensionile.

    Kui hüpoteek ehk korter või maja müüakse, tehakse tasaarveldus, liites kokku nii väljamakstud kinnisvarapensioni kui sellelt arvestatud intressi. Kinnisvara müügist üle jääv summa läheks pärijatele, nende puudumisel kohalikule omavalitsusele.

    Kinnisvarapensioni saamiseks sõlmitud leping kehtib kliendi surmani või lõpetatakse vara müümisel või poolte kokkuleppel.

    Nõudlus väljaspool Tallinna
    Kuigi nõudlus teenuse järele on olemas, ei näi keegi soovivat tegelikku teenusevajajat aidata. Põhjuseks tuuakse väikest kasumit. Mõni aasta tagasi tuli kinnisvarapensioni teenusega turule jurist Mihkel Raudrüüt, kes on praeguseks tegevuse lõpetanud.
    „Huvi teenuse vastu oli olemas, kuid meil polnud mõistlik sellega jätkata,“ ütles ta. Nimelt oli nõudlus suur just väljastpoolt Tallinna. „90%, kes meiega ühendust võttis, omas ebalikviidset kinnisvara. Kahjuks polnud meil võimalik selliseid finantseerimistingimusi pakkuda,“ rääkis ta. Raudrüüt lisas, et paljud pensionärid on oma kinnisvara laste ja lastelaste nimele kirjutanud, mistõttu puutub neil seaduslik õigus teenust tarbida, isegi kui nad seda tahaksid.
    Raudrüüt sõnas, et kinnisvara tagasirent peaks olema riiklik teenus, sest nii saab intressid madala ja kasumlikkuse kõrge hoida. Samuti tundub riiklik teenus pensionäridele usaldusväärsem kui eraettevõtjate oma. „Kindlasti oleks teenuse kasutajate hulk palju suurem, kui seda pakuks riik,“ ütles ta. Raudrüüt lisas, et kahjuks on Eesti kinnisvaraturg sedasi lõhestunud, et ükski erafirma mõistlikult kinnisvara tagasirendi teenust ära ei elaks.
    Reguleerimata turg
    Raudrüüt meenutas, et idee teenust pakkuda tuli tal seepeale, kui riigi tollane plaan kinnisvarapensioniga tegelema hakata soiku jäi. Samuti olid Raudrüüdile eeskujuks näiteks Inglismaa ja Ida-Euroopa suuremad linnad, kus teenus igati tavapärane ja toimib edukalt. Kliente otsis Raudrüüt erinevatelt üritustelt, tutvustuslehti jagades ja artiklites sõna võttes. „Teadlikkus tagasirendist siiski paljudeni kindlasti ei jõudnudki,“ tunnistas ta.
    Pensionäride ühenduse liidu juht Andres Ergma sõnul ei soosi eakad kinnisvarapensioni, kuna variandid, mida senimaani välja pakutud, pole kinnisvaraomanikele piisavalt tulusad. „Kinnisvara väärtus pole tasakaalus summaga, mis selle eest pakutakse,“ ütles ta. Ergma lisas, et tema teada ei ole palju selliseid pensionäre, kel pole oma vara kellelegi jätta. Need, kel pole pärijaid, lõpetavad Ergma sõnul reeglina hooldekodus, kes realiseerib kinnisvara oma kulude katteks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Baltcapi hooldekodude äri laieneb Lätti
Balti erakapitalifond Baltcap soetas endale Eesti ja Leedu hooldekodude kõrvale ka Läti eakatekodu Dzives Abece, mida kavatsetakse kohe laiendama hakata.
Balti erakapitalifond Baltcap soetas endale Eesti ja Leedu hooldekodude kõrvale ka Läti eakatekodu Dzives Abece, mida kavatsetakse kohe laiendama hakata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.