• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Klient on kinnisvarapensioniks liiga vaene

    Kuigi nõudlus kinnisvara tagasirendi teenuse järele on olemas, ei näi keegi soovivat tegelikku teenusevajajat aidata.Foto: Andras Kralla

    Kinnisvarapensioni järele nõudlust jagub, ent kliendid pole ärimeeste ja riigi jaoks piisavalt varakad. Väljaspool Tallinna on aga kinnisvara väärtus teenuse pakkumiseks liiga madal.

    Idee pakkuda kinnisvara tagasirendi teenust riiklikul tasemel käis 2012. aastal välja tollane sotsiaalminister, praegune peaminister Taavi Rõivas.
    Rõivase idee järgi oleks teenust pakkuma hakanud riiklik krediidiettevõte KredEx. Sihtgrupiks olnuks üksikud pensionärid, kelle kinnisvara on laenudega koormamata. Kinnisvarale oleks seatud KredExi kasuks hüpoteek ja sõltuvalt vara väärtusest hakanuks kinnisvaraomanik saama igakuist tasu. Leping kehtinuks kliendi surmani või lõppenuks poolte kokkuleppel.
    Sel korral Rõivas Äripäevaga teenuse vajalikkusest rääkida ei tahtnud, vaid suunas vastamiskohustuse sotsiaalkaitseminister Margus Tshahknale.
    Tsahkna ütles, et tänase valitsuse tööplaanis kinnisvarapensioniga tegelemist pole. „Mulle meeldivad ideed, mis võivad tuua lahendust ja leevendust pensionäridele. Teema on aga üsna keeruline ja vajaks väga tõsist läbimõtlemist,“ ütles Tsahkna ja lisas, et varasemate analüüside põhjal saab välja tuua, et teenuse pakkumise eelduseks on piisavalt kõrge väärtusega kinnisvara - madala väärtusega kinnisvara suurt pensionilisa ei anna.
    KredExi juhataja Lehar Kütt tõdes, et nad on kinnisvara tagasirendi teenuse pakkumise võimalikkust põhjalikult analüüsinud. Paraku jõuti järeldusele, et kinnisvara hindade tõttu oleks teenusest kasusaajate ring geograafiliselt väga piiratud, mistõttu pole riigil otstarbekas teenust pakkuda.
    „Vajadus teenuse järele on olemas, kuna Eestis on palju inimesi, kel on kinnisvara ja kes võiksid selle arvelt oma elujärge parandada,“ ütles Kütt. Ta lisas, et teenuse arengu seisukohalt on probleemiks see, et valdkond on reguleerimata ja seetõttu on ka raske tekitada usaldust teenusepakkuja vastu.
    KredExi juhi Lehar Kütti sõnul ei ole riigil otstarbekas kinnisvara tagasimakse teenust pakkuda. Foto: Andras Kralla

    Kinnisvarapensioni ehk kinnisvara tagasirendi idee

    Lähtudes vara väärtusest, hakkavad kinnisvaraomanikud saama igakuist tasu.

    Kõik väljamaksed oleksid kui laenud koduomanikule ja makstud summadelt hakataks arvestama ka intressi. Intressikulu tekib iga kuu vastavalt väljamakstud kinnisvarapensionile.

    Kui hüpoteek ehk korter või maja müüakse, tehakse tasaarveldus, liites kokku nii väljamakstud kinnisvarapensioni kui sellelt arvestatud intressi. Kinnisvara müügist üle jääv summa läheks pärijatele, nende puudumisel kohalikule omavalitsusele.

    Kinnisvarapensioni saamiseks sõlmitud leping kehtib kliendi surmani või lõpetatakse vara müümisel või poolte kokkuleppel.

    Nõudlus väljaspool Tallinna
    Kuigi nõudlus teenuse järele on olemas, ei näi keegi soovivat tegelikku teenusevajajat aidata. Põhjuseks tuuakse väikest kasumit. Mõni aasta tagasi tuli kinnisvarapensioni teenusega turule jurist Mihkel Raudrüüt, kes on praeguseks tegevuse lõpetanud.
    „Huvi teenuse vastu oli olemas, kuid meil polnud mõistlik sellega jätkata,“ ütles ta. Nimelt oli nõudlus suur just väljastpoolt Tallinna. „90%, kes meiega ühendust võttis, omas ebalikviidset kinnisvara. Kahjuks polnud meil võimalik selliseid finantseerimistingimusi pakkuda,“ rääkis ta. Raudrüüt lisas, et paljud pensionärid on oma kinnisvara laste ja lastelaste nimele kirjutanud, mistõttu puutub neil seaduslik õigus teenust tarbida, isegi kui nad seda tahaksid.
    Raudrüüt sõnas, et kinnisvara tagasirent peaks olema riiklik teenus, sest nii saab intressid madala ja kasumlikkuse kõrge hoida. Samuti tundub riiklik teenus pensionäridele usaldusväärsem kui eraettevõtjate oma. „Kindlasti oleks teenuse kasutajate hulk palju suurem, kui seda pakuks riik,“ ütles ta. Raudrüüt lisas, et kahjuks on Eesti kinnisvaraturg sedasi lõhestunud, et ükski erafirma mõistlikult kinnisvara tagasirendi teenust ära ei elaks.
    Reguleerimata turg
    Raudrüüt meenutas, et idee teenust pakkuda tuli tal seepeale, kui riigi tollane plaan kinnisvarapensioniga tegelema hakata soiku jäi. Samuti olid Raudrüüdile eeskujuks näiteks Inglismaa ja Ida-Euroopa suuremad linnad, kus teenus igati tavapärane ja toimib edukalt. Kliente otsis Raudrüüt erinevatelt üritustelt, tutvustuslehti jagades ja artiklites sõna võttes. „Teadlikkus tagasirendist siiski paljudeni kindlasti ei jõudnudki,“ tunnistas ta.
    Pensionäride ühenduse liidu juht Andres Ergma sõnul ei soosi eakad kinnisvarapensioni, kuna variandid, mida senimaani välja pakutud, pole kinnisvaraomanikele piisavalt tulusad. „Kinnisvara väärtus pole tasakaalus summaga, mis selle eest pakutakse,“ ütles ta. Ergma lisas, et tema teada ei ole palju selliseid pensionäre, kel pole oma vara kellelegi jätta. Need, kel pole pärijaid, lõpetavad Ergma sõnul reeglina hooldekodus, kes realiseerib kinnisvara oma kulude katteks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Elmo Rent pakub uusi aktsiaid turuhinnast 24% kõrgema hinnaga
Elmo Rent teatas börsiteate vahendusel, et plaanib emiteerida kuni 727 270 uut lihtaktsiat. Jaeinvestoritele määrati aktsiahinnaks praegusest turuhinnast enam kui 20 protsenti kõrgem hind.
Elmo Rent teatas börsiteate vahendusel, et plaanib emiteerida kuni 727 270 uut lihtaktsiat. Jaeinvestoritele määrati aktsiahinnaks praegusest turuhinnast enam kui 20 protsenti kõrgem hind.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Pinged Ukrainas viivad Bideni ja Putini kõnelusteni
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden ja Venemaa riigipea Vladimir Putin teevad videokohtumise teisipäeval, et arutada Ukrainaga seotud sõjalisi pingeid, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden ja Venemaa riigipea Vladimir Putin teevad videokohtumise teisipäeval, et arutada Ukrainaga seotud sõjalisi pingeid, vahendab Reuters.