Hiina võlakoorem arvatust suurem

Hiljutised raportid viitavad Pekingi jätkuvatele katsetele kontrollida informatsiooni, mis riigi majanduse kohta avaldatakse ning keskpank survestab ökonomiste kasutama Hiina majandusest rääkides positiivset tooni.

Hiina võlakoorem SKP suhtes on 240-270%, sõltuvalt allikast; 10 aastat tagasi oli see number ligi 150% väiksem.

Hüpe on aga toimunud ajal, mil Hiina SKP on tugevalt kasvanud.

“Ajalooliselt on selline krediidi suurenemine viinud finantsrahutusteni. Hiina SKP kasv on samuti olnud meeletult kiire,” hoiatas Peterson Institute for International Economicsi teadlane Nicolas Veron.

Ökonomiste ei tee murelikuks mitte Hiina võlakoorma suurus, vaid selle ülikiire kasv.

Moody’s teatas aprilli lõpus, et ettevõe näeb laenukapitali kasutamise kasvu Hiinas ning riigi varipanganduse sektor kasvab samuti suurel kiirusel. Varipangandust on pikka aega peetud Hiina muljetavaldava majanduskasvu põhjuseks.

Probleem seisneb aga selles, et uut raha ei kasutata kasvava majanduse toetamiseks, vaid olemasoleva laenu teenindamiseks ning Hiina SKP kasv aeglustub.

Samas ei ole selge, kas see viitab lääne investorite poolt kardetud viitsütikuga pommmile.

Kindlasti põhjustab see mõningatele Hiina laenuusaldajatele lähiaastail peavalu, kuid mitmed ökonomistid usuvad, et finantskriisi prognoosid ei mõista, kuidas Hiina majandus ja poliitika tegelikult toimivad.

“Finantssüsteemi peamine eesmärk ei ole mitte raha teenida, vaid jälgida instruktsioone: esmalt poliitika ja seejärel kasum,” usub American Enterprise Institute’i teadur Derek Scissors.

Kuna poliitikute üheks eesmärgiks on säilitada sotsiaalne stabiilsus ning jääda ise seeläbi võimule, võimaldavad laenuusaldajad tõenäoliselt laenude restruktureerimise viisil, mida lääne süsteem ei võimaldaks. Seetõttu ei pruugi “viitsütikuga pomm” niipeagi lõhkeda.