Eesti kasvatas ekspordivoogu Türki

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Ekspordi langust mõjutas oluliselt mineraalsete toodete, elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo vähenemine. Kasvas mehaaniliste seadmete ja tööstustoodete eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis ekspordist 70%. Võrreldes eelmise aasta märtsiga kahanes Eesti päritolu kaupade eksport 3% ehk 23 miljonit eurot. Suurim Eesti päritolu toodete osatähtsus oli puidu ja puittoodete (97%) ning tööstustoodete (90%) jaotistes, väikseim aga mineraalsete toodete (24%) jaotises. Eesti päritolu kauba väljaveo vähenemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljaveo langus.

Märtsis imporditi kõige enam kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%), Lätist, Rootsist, Leedust ja Poolast (kõigi osatähtsus 8%). Võrreldes eelmise aasta märtsiga kahanes kõige enam import Venemaalt ja Leedust, kust vähenes mineraalsete toodete sissevedu. Samal ajal kasvas import Soomest ja Saksamaalt. Soomest imporditi rohkem elektriseadmeid ja Saksamaalt transpordivahendeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning transpordivahendeid. Impordi langust mõjutas oluliselt mineraalsete toodete sisseveo vähenemine. Samas suurenes mehaaniliste seadmete ja transpordivahendite sissevedu.

Aasta I kvartalis eksporditi kaupu 2,8 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 453 miljonit eurot (2015. aasta I kvartalis 346 miljonit eurot).