Aktsiisitõus peletas veokid mujale tankima

Eesti on mootoribensiini aktsiisi 10 protsendiga ja diislikütuse 14 protsendiga kõige kiirem kütuseaktsiisi tõstja. Näiteks Rootsi tõstis 1. jaanuaril aktsiisi vastavalt 8 ja 10 protsenti ning Norra mõlemal juhul 2,5 protsenti. Leedu viimane aktsiisimuudatus jääb 2013. aastasse.

Haugase sõnul on aktsiisitõusust tekkinud hinnaerinevus ääretult suur. „See pole sentides, see on tuhandetes eurodes kuus. See on ikka metsik summa ja see, millest riik ilma jääb, on ka metsik summa,“ sõnas Haugas.

Emori uuringu tulemused näitasid, et ettevõtted eelistavad peamiselt tankida Lätis ja Poolas, vähem ka Leedus ja Venemaal. Est-Trans Kaubavedude juht Reio Engman ütles, et nemad viisid tankimise Lätti. Aktsiisitõusust tekkinud hinnaerinevus on Engmani sõnul piisavalt suur, et selline otsus vastu võtta. Lätis tankimine ei ole ettevõtete jaoks ka suur vaev, sest sealt sõidetakse niikuinii läbi. Nii ei teki ka lisakulusid. „Pigem hoiab raha kokku. Ma ei tee selle jaoks mingit ekstra sõitu,“ sõnas Engman.

Veiko Haugas tõi välja, et Eesti transpordiettevõtted on võrreldes Läti ja Leedu firmadega niikuinii kehvemas seisus, sest lisaks teistes Balti riikides teemaksu tasumisele tuleb siinsetel ettevõtetel maksta raskeveokimaksu. „See on juba üks eelis, miks nad saavad paremat hinda teha, teiseks on neil veel kütus kõvasti odavam,“ rõhutas ta. Haugase hinnangul on alates veebruari lõpust ja märtsist enamik transpordiettevõtjaid kolinud oma tankimise mujale.

Kallimad teenused ja väiksemad palgad

Lähiturgudel konkurentsivõime kahanemise kõrval tõid uuringus osalenud juhid sellest veel suurema ohuna välja kaupade ja teenuste hinna tõusu. Lisaks kardetakse, et kulude kasvu ja kasumi vähenemisega jääb ettevõtetel vähem raha investeeringuteks ning ka palgatõus väheneb.

Tippjuhtide hinnangul mõjub aktsiisitõus majandusele tervikuna halvasti. Ohuna nähakse majandusaktiivsuse vähenemist ja isegi seda, et osa ärisid kolib Eestist välja. Lisaks näevad juhid, et tööpuudus kasvab ning mõned ettevõtted ja tööstusharud võivad ka välja surra. Üle 60 protsendi juhtidest vastas uuringus, et on teinud aktsiisitõusu tõttu muutusi oma juhtimisotsustes.

Aktsiisiraha kasutamine läbipaistvamaks

Uuringust tuli välja ka see, et pea kõigi osalenud tippjuhtide hinnangul ei ole aktsiisiraha kasutamine Eestis läbipaistev. Ettevõtjate hinnangul võiks seda raha kasutada näiteks teede ehituseks ja korrashoiuks, samuti liiklusohutuse suurendamiseks, parklate ja puhkealade arendamiseks ning isegi väikeettevõtluse toetamiseks. Ühe kasutusvõimalusena nimetati ka ühistranspordi arendamist.