• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiisitõus peletas veokid mujale tankima

    Est-Transi veokid tangivad pärast aktsiisitõusu Lätis. Foto: Raul Mee

    Transpordiettevõtjad on viinud pärast aktsiisitõusu tankimise Eestist väljapoole, sest ei näe konkurentsis püsimiseks teist võimalust.

    Tahaks ju olla Eesti riigile lojaalne, aga kui Eesti riik ettevõtjaid nii nöögib, siis kaob igasugune huvi ära. Kui see vahe oleks väike, siis ei ole mõtet, aga kui see vahe tehakse nii metsikuks, siis pole midagi teha,“ ütles Haugas Transpordi juht Veiko Haugas, kes oma veokeid Eestis enam ei tangi.
    TNS Emori uuringust selgus, et tankimise on mujale viinud ligi pooled siinsed transpordifirmad, kirjutas logistikauudised.ee.
    Enim kaotab riik
    Eesti on mootoribensiini aktsiisi 10 protsendiga ja diislikütuse 14 protsendiga kõige kiirem kütuseaktsiisi tõstja. Näiteks Rootsi tõstis 1. jaanuaril aktsiisi vastavalt 8 ja 10 protsenti ning Norra mõlemal juhul 2,5 protsenti. Leedu viimane aktsiisimuudatus jääb 2013. aastasse.
    Haugase sõnul on aktsiisitõusust tekkinud hinnaerinevus ääretult suur. „See pole sentides, see on tuhandetes eurodes kuus. See on ikka metsik summa ja see, millest riik ilma jääb, on ka metsik summa,“ sõnas Haugas.
    Emori uuringu tulemused näitasid, et ettevõtted eelistavad peamiselt tankida Lätis ja Poolas, vähem ka Leedus ja Venemaal. Est-Trans Kaubavedude juht Reio Engman ütles, et nemad viisid tankimise Lätti. Aktsiisitõusust tekkinud hinnaerinevus on Engmani sõnul piisavalt suur, et selline otsus vastu võtta. Lätis tankimine ei ole ettevõtete jaoks ka suur vaev, sest sealt sõidetakse niikuinii läbi. Nii ei teki ka lisakulusid. „Pigem hoiab raha kokku. Ma ei tee selle jaoks mingit ekstra sõitu,“ sõnas Engman.
    Veiko Haugas tõi välja, et Eesti transpordiettevõtted on võrreldes Läti ja Leedu firmadega niikuinii kehvemas seisus, sest lisaks teistes Balti riikides teemaksu tasumisele tuleb siinsetel ettevõtetel maksta raskeveokimaksu. „See on juba üks eelis, miks nad saavad paremat hinda teha, teiseks on neil veel kütus kõvasti odavam,“ rõhutas ta. Haugase hinnangul on alates veebruari lõpust ja märtsist enamik transpordiettevõtjaid kolinud oma tankimise mujale.
    Kallimad teenused ja väiksemad palgad
    Lähiturgudel konkurentsivõime kahanemise kõrval tõid uuringus osalenud juhid sellest veel suurema ohuna välja kaupade ja teenuste hinna tõusu. Lisaks kardetakse, et kulude kasvu ja kasumi vähenemisega jääb ettevõtetel vähem raha investeeringuteks ning ka palgatõus väheneb.
    Tippjuhtide hinnangul mõjub aktsiisitõus majandusele tervikuna halvasti. Ohuna nähakse majandusaktiivsuse vähenemist ja isegi seda, et osa ärisid kolib Eestist välja. Lisaks näevad juhid, et tööpuudus kasvab ning mõned ettevõtted ja tööstusharud võivad ka välja surra. Üle 60 protsendi juhtidest vastas uuringus, et on teinud aktsiisitõusu tõttu muutusi oma juhtimisotsustes.
    Aktsiisiraha kasutamine läbipaistvamaks
    Uuringust tuli välja ka see, et pea kõigi osalenud tippjuhtide hinnangul ei ole aktsiisiraha kasutamine Eestis läbipaistev. Ettevõtjate hinnangul võiks seda raha kasutada näiteks teede ehituseks ja korrashoiuks, samuti liiklusohutuse suurendamiseks, parklate ja puhkealade arendamiseks ning isegi väikeettevõtluse toetamiseks. Ühe kasutusvõimalusena nimetati ka ühistranspordi arendamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.