Eesti piim jõuab Läti autoga Leetu

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 25. mai 2016 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti piim jõuab Läti autoga Leetu
Ida-Virumaal Lohusuu vallas tegutseva piimafarmi OÜ Mesiviss asutaja ja tegevjuht Uudo Mesi. Foto: Väinu Rozental
Iga paari päeva tagant sõidab Ida-Virumaal Lohusuu vallas OÜ Mesiviss piimafarmi juurde Läti numbrimärgiga veok, et alustada Eestis piimaringi ning sõidutada laadung lõpuks Leedu piimakombinaati.
„Piimaauto tuleb õhtupoolikul, võtab piimatankist piima, seejärel autojuht ööbib siin, hommikul võtab öö jooksul lüpstud piima ning suundub piirkonna teiste piimatootjate juurde,“ kirjeldab Mesivissi asutaja ja tegevjuht Uudo Mesi rutiinseks muutunud tegevust.
Lõpetas 1973. aastal Tihemetsa sovhoostehnikumi tehnik-mehaaniku erialal.
Töötanud Peipsi kolhoosis töökoja juhatajana (1975–1976) ja Avinurme kolhoosis kolm aastat autotöökoja juhatajana ja seejärel kraanajuhi ning kombainerina.
1990. aastate algusest kuni OÜ Mesiviss asutamiseni 2007. aastal majandas Maage talu.
Mänginud 50 aastat Avinurme puhkpilliorkestris trompetit; poeg Silver mängib samas metsasarve.
On kuulunud Ida-Virumaa Talupidajate Liidu juhatusse.
Mesiviss müüb päevase piimatoodangu, umbes neli tonni, Jõgeva Põllumajandustootjate Liidule, see omakorda müüb toorpiima edasi ühele Lõuna-Leedu piimatööstusele, mis asub Eestist üle 600 kilomeetri kaugusel. Põhjus pole selles, et leedulased pakuvad paremat hinda, vaid et Eestis on ületootmine ja toorpiimale pole turgu.
Kruuda kasutab võimalust
Kurbkoomiline on see, et kuna Oliver Kruuda on nörritanud Eesti piimatootjaid, siis osa neist talle piima ei müü ja ta on sunnitud piima sisse ostma. „Seesama auto, mis meie toodangu Leedu kombinaati veab, võtab aeg-ajalt sealtsamast Leedu kombinaadist uue piima peale, paneb selle Põlva piimatööstuses maha ja alustab siis meie juurest oma tavapärast piimaringi,“ lisab Mesi muigvelsui.
Lohusuu vallas Kärasi külas asuva Maage talu baasil asutatud Mesiviss on tänavuses Gaselli TOPis 508. kohal. Tegu on perefirmaga, kus kolme pereliikme kõrval on ametis ka üks palgatöötaja.
Aastatel 2012-2014 kasvas OÜ Mesiviss käive 2,17 korda ja ärikasum 2,71 korda.
1. Uus laut. Kaasaegse lüpsi- ja söötmistehnoloogiaga varustatud laut läks käiku 2012. aasta detsembris. Tegu oli Ida-Virumaa esimese lüpsirobotitega varustatud farmiga. Uue lauda ehitus ja seadmed maksid kokku 1,1 miljonit eurot, millest eurotoetus moodustas ligi 0,5 miljonit eurot. Uus laut tõstis oluliselt piimatoodangut. Kui Mesivissi vanas laudas oli 80 lehma ja lehma päevatoodang oli 24–25 liitrit, siis uues laudas on 112 lüpsilehma, kes lüpsavad päevas 35–36 liitrit piima.
2. Õige söötmine. Robotsöötmise eelis on see, et lüpsilehmi söödetakse kümme korda päevas ja iga kord on uus värske sööt loomal ees. Mesivissi lauda lüpsilehmad saavad neli erinevat söödaratsiooni, oma söödaratsioon on ette nähtud ka tiinetele lehmadele ja seemendusealistele mullikatele. Söödaportsjonid segab söödarobot grammi täpsusega.
3. Maisikasvatus. Mesiviss kasvatab maisi alates 2013. aastast. Tänavu läheb maisi alla 22 hektarit, eelmisel aastal oli 25 hektarit. Maisist tehakse maisisilo, mida antakse lehmadele talv läbi. Maisisilo tagab lehmade hea piimaanni. Maisi külvamise ja koristamise teenus ostetakse sisse Baltic Agrost.
Mesi andmeil oli Mesiviss eelmisel aastal Eestis piimatoodangult lehma kohta 11. kohal. „Tiputulemusest jäi puudu poolteist tonni lehma kohta aastas,“ täpsustab ta. „Tänavu jookseb meil iga päev 34–36 liitrit lehma kohta. Võib-olla olen tänavu esimese kümne hulgas.“
Punase kontorimajaga uhke robotlüpsilaut paistab Kärasi küla tolmuselt teelt kaugelt silma. Uudo Mesi sammub külalist tervitama veidi eemal asuvast kodust.
„Ma ei pea siin laudas kogu aeg passima, telefon ütleb mulle, kui vaja tulla,“ seletab Mesi ja poetab kontorilauale kaks vanamoodsat mobiiltelefoni. „Üks on isiklik ja see väiksem on roboti telefon. Ta räägib minuga naishäälega, näiteks ütleb lüpsirobot, mis tal viga on. Aga söödarobot ei räägi, tema helistab ja kui ma näen, et tema number on ees, siis ma tean, et söödarobot on seisma jäänud.“
Üks küsimus
Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
OÜ Mesiviss tegevjuht Uudo Mesi
Ära osta seda, mida sul vaja on, vaid osta seda, milleta sa läbi ei saa. Selle järgi olen rasketel aegadel elanud ja käitunud, ka praegu pole kerge, sest napib raha. Kui on aga head ajad, siis võib teinekord osta ka seda, mida hing igatseb. Samas ei tohi rasketel aegadel mitte mingil juhul kokku hoida esmavajaliku pealt. Mõni piimafarmer on hoidnud mineraalide või loomasöödaga kokku. Aga see on nagu lumepall ja tulemus on masendav. Mida vähem loomadele süüa annad, seda vähem toodangut saad ja seda vähem sul raha on.
Inimene roboti vastu ei saa
Mesi sõnul tegeleb tema loomade söötmisega ja tänu ülimoodsale tehnoloogiale kulub tal selleks vaid tund aega. „Need kastid, kust söödaautomaat portsjoneid võtab, on vaja rohusilo ja maisisilo ja heina täis panna,“ selgitab ta. Enamik ajast kulub Mesil mõnisada meetrit eemal asuvas laudas sirguvate noorloomade söötmisele, sest seal tuleb seda teha käsitsi. Mesi unistab, et kunagi saaks ka noorloomi robotiga sööta.
„Ükski inimene ei suuda nii hästi lüpsta kui robot ja ükski inimene ei suuda nii hästi sööta kui robot,“ kinnitab Mesi. „Noorlooma laudast toome robotlauta seemendusealised lehmad, kes ei ole kõige parema väljanägemisega. Kui nad on kuu või kaks siin olnud, nende karv läigib.“
Mesi toonitab, et ehkki noorloomad saavad oma laudas samuti kõike vajalikku, saavad nad robotlüpsilaudas viis korda ööpäevas värsket sööta. „Ja täpselt niisuguses koguses, mis mina robotile ette kirjutan,“ rõhutab Mesi. „Minule omakorda kirjutavad õiged ratsioonid ette nõustajad. Minu asi ei ole muu, kui ainult toksida ratsioonid arvutisse ja söödarobot jagab portsjonid grammipealt.“
Ära hakka põllumeheks. Nii kaua, kui Eesti Vabariigi valitsus ei pea põllumeest vajalikuks, pole mõtet alustada ei piima- ega lihatootmisega. Ja asi pole madalates hindades, need on maas, sest pole turgu. Eesti talunikud soovivad võrdset kohtlemist teiste riikide põllumeestega, kes saavad oma asukohariigilt toetust. Kui oli ELi-poolne kohustus, Eesti riik toetas, ja kui EL andis riikidele võimaluse toetada, siis Eesti enam ei toeta.
Kui teha, siis juba teha. Kui sul on võimalus ehitada laut, siis ehita pigem robotlaut. Lüpsirobotid on küll kallid, aga nad tasuvad end ära. Korralikku lüpsjat on väga raske saada ja lüpsja tahab head palka. Aga kaks robotit töötavad mul 1000 euro eest aastas, see on raha, mis kulub hooldusmehele. Juunikuus teen viimase liisingumakse ning siis on robotid minu omad ja teenivad kasumit.
Ole juht ja omanik. Kui juhataja on ühtlasi ettevõtte omanik, läheb äri paremini. Kui juhataja on palgatöötaja, kipub maad võtma suhtumine, et mõisa köis, las lohiseb. Omanik on kehval ajal valmis töötama palgata ja kogu aeg vaatab, kuidas ja kust saaks kokku hoida. Palgatud tegevjuht ei tööta ilma palgata, tema kergitab kaabut ja läheb minema.
Mesivissil on maad kokku 300 hektarit ja kogu vajaminev sööt – oder, nisu, mais, hein – kasvab oma põldudel ning rohumaadel. Sisse ostetakse vaid söödale lisatavad mineraalid, sool ja lubjakivijahu.
Noorperemees õpib ametit
Mesi kasvatas porgandeid ja kartulit juba siis, kui oli veel palgatööl Avinurme kolhoosis. 1990. aastate algul registreeris ta FIE Maage Talu ja õige pea renoveeris talu vana lauda ning tõi sisse esimesed 15 vasikat. 1999. aastal ehitas Mesi uue, vabapidamise lauda, kus oli 80 lehmakohta. Selle laudaga juhtus 2010. aasta lõpus õnnetus, kui paks lumekiht vajutas plekk-katuse sisse. Tänu sõpradele pandi uus katus ühe päevaga peale. „Korraga oli 22 meest katusel,“ meenutab Mesi. Praegu on selles laudas noorloomad.
Küsimusele, miks ta 2007. aastal asutas OÜ Mesiviss, vastab Mesi: „Et vähem sotsmaksu maksta. Nüüd ma maksan sotsmaksu palgafondi pealt, aga FIE maksab ju sotsmaksu tulu pealt. Kui tulu kasvab, kasvab ka maksukoormus.“
Asutatud 12.07.2007.
Asukoht: Ida-Virumaa, Lohusalu vald, Kärasi küla, Maage talu. Tegeleb piimakarjakasvatusega.
Asutaja ja tegevjuht Uudo Mesi. Omanik Kätlin Meus (Uudo Mesi tütar).
Gaselli TOPis 508. kohal.
Töötajaid neli (pereliikmed Uudo Mesi, elukaaslane Maile Jaansoo ja poeg Silver Mesi ning üks väljastpoolt pereringi).
2015. aastal andis 89 protsenti käibest piimakarjakasvatus. Karjas üle 200 veise, neist 112 lüpsilehma. Aastatoodang lehma kohta veidi alla 12 000 kilogrammi. Müüb piima Jõgeva Põllumajandustootjate Liidu kaudu Leedu piimatööstusele Vilkyškiu pienine. Põldude all 300 hektarit, loomasöödaks kasvatatakse otra, nisu ja maisi.
2010 august – kinkelepingu alusel sai firma omanikuks Uudo Mesi tütar Kätlin Meus (neiupõlvenimega Mesi).
27.12.2010 – vabapidamislauda plekk-katus vajus lume raskuse tõttu sisse.
06.12.2011 – avati nüüdisaegne robotlaut, mis läks maksma 1,1 miljonit eurot.
2013 – hakati kasvatama maisi loomasöödaks.
2013 – Eestimaa Talupidajate Keskliit tunnistas Maage talu aasta taluks.
Mesi täpsustab, et lisaks Mesivissile tegutseb siiamaani ka FIE Maage Talu, ainult et alates eelmise aasta suvest toimetab seal tema asemel poeg Silver Mesi, kelle õlul on põldude harimine. Maage Talu üleminek uue peremehe kätte oli ka peamine põhjus, miks Mesivissi mullused majandusnäitajad olid kehvemad kui varasematel aastatel.
„Ma andsin põlluharimise pojale üle ja siis sai varasid maha kantud ja seepärast tuli kulu numbrite järgi suur,“ põhjendab Uudo Mesi. „Ma täpseid numbreid ei oska veel öelda, sest mina raamatupidamist ei jaga. Mina vaatan, kui palju pangas raha on, ja kas ma saan maksud makstud.“
Jutud räägitud, suundume lauta pilti tegema. Uudo Mesi näeb mõningast vaeva, et heinatuustiga mõnda lehma enda juurde meelitada. „Loomad pelgavad mind veidi, sest mina neid ei talita, mina käin neile aeg-ajalt süsti tegemas,“ naerab ta.
Uudo Mesi unistab
Tahaksin laiendada praegust farmi noorloomalauda võrra. Noorloomad on praegu eemal asuvas laudas ja seal käib söötmine käsitsi. Unistus on, et ka noorloomi saaks robotiga sööta. Tervise üle ma praegu ei kurda ja seega võiksin vabalt veel 10–15 aastat laudas tegutseda. Loomulikult loodan ma, et poeg, kes praegu harib põldu, võtab kunagi ka farmi üle.
"Heas mõttes hull"
Raul Soodla, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu tegevjuht
Ma ei taha olla paatoslik, aga ma võtan mütsi Uudo ees maha. See mees on tõeliselt hull heas mõttes. Ta peab kuskil sügavas laanes edukat piimafarmi. Uudo ongi ehtne Eesti põllumees, temal seda jonni on ja jätkub. See, mis ta täna saavutanud on, on eelneva suure töö vili.
Tunnen Uudot aastast 1995. Minu juured on sealtsamast Avinurmest ja mina aitasin tal kunagi muretseda uue kannulüpsi masina. Kui ma sain 2014. aasta alguses Jõgeva põllumajandustootjate liidu juhiks, helistasin Uudole ja tegin ettepaneku astuda ühistu liikmeks. Mesivissi ja mitme teise tootja piim on viimased pool aastat läinud Leedu poole. Müüme piima Leetu, sest teist alternatiivi praegu ei ole – piima on igal pool liiga palju.
OÜ Mesiviss majandustulemused (eurodes)
aasta    käive               kasum
2011    221 666           114 242
2012    172 084           70 355
2013    316 835           104 842
2014    372 976           179 389
Allikas: OÜ Mesiviss
Äripäeva gaselli rubriigis kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.
TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.
Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum