Eesti piim jõuab Läti autoga Leetu

„Piimaauto tuleb õhtupoolikul, võtab piimatankist piima, seejärel autojuht ööbib siin, hommikul võtab öö jooksul lüpstud piima ning suundub piirkonna teiste piimatootjate juurde,“ kirjeldab Mesivissi asutaja ja tegevjuht Uudo Mesi rutiinseks muutunud tegevust.

Mesiviss müüb päevase piimatoodangu, umbes neli tonni, Jõgeva Põllumajandustootjate Liidule, see omakorda müüb toorpiima edasi ühele Lõuna-Leedu piimatööstusele, mis asub Eestist üle 600 kilomeetri kaugusel. Põhjus pole selles, et leedulased pakuvad paremat hinda, vaid et Eestis on ületootmine ja toorpiimale pole turgu.

Kruuda kasutab võimalust

Kurbkoomiline on see, et kuna Oliver Kruuda on nörritanud Eesti piimatootjaid, siis osa neist talle piima ei müü ja ta on sunnitud piima sisse ostma. „Seesama auto, mis meie toodangu Leedu kombinaati veab, võtab aeg-ajalt sealtsamast Leedu kombinaadist uue piima peale, paneb selle Põlva piimatööstuses maha ja alustab siis meie juurest oma tavapärast piimaringi,“ lisab Mesi muigvelsui.

Lohusuu vallas Kärasi külas asuva Maage talu baasil asutatud Mesiviss on tänavuses Gaselli TOPis 508. kohal. Tegu on perefirmaga, kus kolme pereliikme kõrval on ametis ka üks palgatöötaja.

Mesi andmeil oli Mesiviss eelmisel aastal Eestis piimatoodangult lehma kohta 11. kohal. „Tiputulemusest jäi puudu poolteist tonni lehma kohta aastas,“ täpsustab ta. „Tänavu jookseb meil iga päev 34–36 liitrit lehma kohta. Võib-olla olen tänavu esimese kümne hulgas.“

Punase kontorimajaga uhke robotlüpsilaut paistab Kärasi küla tolmuselt teelt kaugelt silma. Uudo Mesi sammub külalist tervitama veidi eemal asuvast kodust.

„Ma ei pea siin laudas kogu aeg passima, telefon ütleb mulle, kui vaja tulla,“ seletab Mesi ja poetab kontorilauale kaks vanamoodsat mobiiltelefoni. „Üks on isiklik ja see väiksem on roboti telefon. Ta räägib minuga naishäälega, näiteks ütleb lüpsirobot, mis tal viga on. Aga söödarobot ei räägi, tema helistab ja kui ma näen, et tema number on ees, siis ma tean, et söödarobot on seisma jäänud.“

Inimene roboti vastu ei saa

Mesi sõnul tegeleb tema loomade söötmisega ja tänu ülimoodsale tehnoloogiale kulub tal selleks vaid tund aega. „Need kastid, kust söödaautomaat portsjoneid võtab, on vaja rohusilo ja maisisilo ja heina täis panna,“ selgitab ta. Enamik ajast kulub Mesil mõnisada meetrit eemal asuvas laudas sirguvate noorloomade söötmisele, sest seal tuleb seda teha käsitsi. Mesi unistab, et kunagi saaks ka noorloomi robotiga sööta.

„Ükski inimene ei suuda nii hästi lüpsta kui robot ja ükski inimene ei suuda nii hästi sööta kui robot,“ kinnitab Mesi. „Noorlooma laudast toome robotlauta seemendusealised lehmad, kes ei ole kõige parema väljanägemisega. Kui nad on kuu või kaks siin olnud, nende karv läigib.“

Mesi toonitab, et ehkki noorloomad saavad oma laudas samuti kõike vajalikku, saavad nad robotlüpsilaudas viis korda ööpäevas värsket sööta. „Ja täpselt niisuguses koguses, mis mina robotile ette kirjutan,“ rõhutab Mesi. „Minule omakorda kirjutavad õiged ratsioonid ette nõustajad. Minu asi ei ole muu, kui ainult toksida ratsioonid arvutisse ja söödarobot jagab portsjonid grammipealt.“

Mesivissil on maad kokku 300 hektarit ja kogu vajaminev sööt – oder, nisu, mais, hein – kasvab oma põldudel ning rohumaadel. Sisse ostetakse vaid söödale lisatavad mineraalid, sool ja lubjakivijahu.

Noorperemees õ pib ametit

Mesi kasvatas porgandeid ja kartulit juba siis, kui oli veel palgatööl Avinurme kolhoosis. 1990. aastate algul registreeris ta FIE Maage Talu ja õige pea renoveeris talu vana lauda ning tõi sisse esimesed 15 vasikat. 1999. aastal ehitas Mesi uue, vabapidamise lauda, kus oli 80 lehmakohta. Selle laudaga juhtus 2010. aasta lõpus õnnetus, kui paks lumekiht vajutas plekk-katuse sisse. Tänu sõpradele pandi uus katus ühe päevaga peale. „Korraga oli 22 meest katusel,“ meenutab Mesi. Praegu on selles laudas noorloomad.

Küsimusele, miks ta 2007. aastal asutas OÜ Mesiviss, vastab Mesi: „Et vähem sotsmaksu maksta. Nüüd ma maksan sotsmaksu palgafondi pealt, aga FIE maksab ju sotsmaksu tulu pealt. Kui tulu kasvab, kasvab ka maksukoormus.“

Mesi täpsustab, et lisaks Mesivissile tegutseb siiamaani ka FIE Maage Talu, ainult et alates eelmise aasta suvest toimetab seal tema asemel poeg Silver Mesi, kelle õlul on põldude harimine. Maage Talu üleminek uue peremehe kätte oli ka peamine põhjus, miks Mesivissi mullused majandusnäitajad olid kehvemad kui varasematel aastatel.

„Ma andsin põlluharimise pojale üle ja siis sai varasid maha kantud ja seepärast tuli kulu numbrite järgi suur,“ põhjendab Uudo Mesi. „Ma täpseid numbreid ei oska veel öelda, sest mina raamatupidamist ei jaga. Mina vaatan, kui palju pangas raha on, ja kas ma saan maksud makstud.“

Jutud räägitud, suundume lauta pilti tegema. Uudo Mesi näeb mõningast vaeva, et heinatuustiga mõnda lehma enda juurde meelitada. „Loomad pelgavad mind veidi, sest mina neid ei talita, mina käin neile aeg-ajalt süsti tegemas,“ naerab ta.

Uudo Mesi unistab

Tahaksin laiendada praegust farmi noorloomalauda võrra. Noorloomad on praegu eemal asuvas laudas ja seal käib söötmine käsitsi. Unistus on, et ka noorloomi saaks robotiga sööta. Tervise üle ma praegu ei kurda ja seega võiksin vabalt veel 10–15 aastat laudas tegutseda. Loomulikult loodan ma, et poeg, kes praegu harib põldu, võtab kunagi ka farmi üle.

"Heas mõttes hull"

Raul Soodla, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu tegevjuht

Ma ei taha olla paatoslik, aga ma võtan mütsi Uudo ees maha. See mees on tõeliselt hull heas mõttes. Ta peab kuskil sügavas laanes edukat piimafarmi. Uudo ongi ehtne Eesti põllumees, temal seda jonni on ja jätkub. See, mis ta täna saavutanud on, on eelneva suure töö vili.

Tunnen Uudot aastast 1995. Minu juured on sealtsamast Avinurmest ja mina aitasin tal kunagi muretseda uue kannulüpsi masina. Kui ma sain 2014. aasta alguses Jõgeva põllumajandustootjate liidu juhiks, helistasin Uudole ja tegin ettepaneku astuda ühistu liikmeks. Mesivissi ja mitme teise tootja piim on viimased pool aastat läinud Leedu poole. Müüme piima Leetu, sest teist alternatiivi praegu ei ole – piima on igal pool liiga palju.

Äripäeva gaselli rubriigis kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.