Kontrastina võib välja tuua selle, et kaubandust, turismi ja investeeringuid arvestades on immuunsemad näiteks Indoneesia, India ja Filipiinid.

Suurima avatusega riikide puhul on kõige suurem osa kaubandusel. Turism on tähtis faktor aga väiksemate riikide jaoks. 2015. aastal kasvas välismaale minevate Hiina turistide arv 14,5 protsendi võrra, 35,4 miljoni inimeseni. Natixise andmetel kulutasid nad 2015. aastal 235 miljardit dollarit ja suurem osa neist eelistab reisida Aasias (60 protsenti).

Need, kes turismi õitsemisest kõige rohkem kasu lõikavad, on vapustustele ka enim avatud. Nõudlus võib liikuda mõlemas suunas. Näiteks eelmisel aastal langes Vietnamit külastavate Hiina turistide arv 20 protsendi võrra, sest riigid läksid Lõuna-Hiina mere saarte pärast tülli.

Välisinvesteeringute toetamiseks on asutatud ka infrastruktuuri investeeringute pank (AIIB), mille eesmärk on arendada Aasia kaubandus- ja transporditaristut. Hiinas on seal suur osalus ning selle kaudu jõuab palju raha ka regiooni riikidesse.

Tõsi, kõigel on oma hind. Hiina naabrid peavad nägema vaeva säilitamaks iseseisvus nii, et see ei peletaks eemale Hiina investoreid ja turiste. See on raske ülesanne, arvestades seda, kui agressiivselt on Hiina poliitiliselt ja majanduslikult käituma hakanud.