Haiglajuhtide kirev autopark

Ametiautode poliitika Eestis on väga erinev. Tallinna ja Tartu haiglajuhtidel ametiautosid ei ole. Töised tegemised jäävad piisavalt käe-jala juurde, et selleks piisab oma sõidukist või ühistranspordist.

Seevastu on ametiautodest suur abi väljaspool suuremaid linnu, sest tihti on haiglajuhi töösõiduk n-ö kogu haigla auto. Seda kinnitab Jõgeva haigla juhatuse esimees Peep Põdder, kel on kasutada ametiauto Chevrolet Orlando.

Autol läheb kuues tööaasta. “Tegemist on mahtuniversaaliga, kuhu mahub kuni seitse inimest,” ütleb Põdder. Ta lisab, et ei sõida autoga üksi, vaid tihti koos kolleegidega. “Oleme niiöelda metsatagune haigla ja kõik täiendkoolitused, koosolekud ja muud sündmused leiavad aset suurtes linnades,” põhjendab haiglajuht.

Auto läbisõit on 194 000 km, ostuhind 17 800 eurot. “On odav, aga mahukas, vaikse kulgemisega "vanainimeseauto",” iseloomustab Põdder ja lisab, et eriti meeldib hõbedane masin nende maja naistele.

Valga haigla juht Marek Seer kasutab töösõitudeks Škoda Octaviat, mis kuulub haiglale ja on soetatud lihthankega. "Hindamiskriteeriumides võeti arvesse soetus- kui ülalpidamiskulusid, ning autot kasutavad vajadusel ka teised töötajad oma tööülesannete täitmisel,” lisab Seer. Hanke võitnud firma tegi 23 664eurose pakkumuse, Seeri sõnul on tegemist standardse lisavarustusega autoga.

Järvamaa haigla nõukogu esindav Kalev Aun ütleb, et nende haiglal on viis aastat vana Honda CRV. “Auto liisiti Järvamaa haiglale ja juhatuse esimehel on võimalus seda kasutada,” kinnitab Aun.

Ka Läänemaa haigla juht Tõnis Siir ütleb, et haigla juhataja sõidab ametiautoga Škoda Superb, mida vajadusel kasutavad teised töötajad.

Viljandi haigla juhtkonna käsutuses on Volkswagen Passat aastast 2015, mida enamasti kasutab juhatuse esimees Priit Tampere.

Sama mudel on ametiautoks ka Ida-Viru Keskhaigla juhil Tarmo Bakleril, masin soetati mullu 25 000 euroga.

Põlva Haigla juhatuse esimehe Koit Jostovi päralt on Subaru Outback aastast 2015.

Kolm ametiautot kõigi käsutuses

Narva haigla kantseleist kinnitatakse, et haigla administratiiv- ja majandusosakonnal on töötajate teenindamiseks kolm masinat, mida kasutatakse sõidutamiseks haigla eri hoonete vahel, õppustele, konverentsidele, koduvisiitidele jne.

Juhatuse liikmel Olev Sillandil küll kindlat ametiautot ei ole, ent on võimalus kasutada sama autoparki, kus sõiduvalmis on Peugeot Partner (2013); Honda Accord (2011) ja Škoda Octavia (2013).

Ametiautode kalleim pärl on aga Pärnu haigla juhatuse esimehel Urmas Sulel, kes praegu kasutab ametiautona Jeep Grand Cherokeed.

Pärnu haiglas on lõppjärgus riigihange, mis suunab Sule uue sõiduki valiku üle 46 000 euro maksva Volkswagen Passat Alltracki juurde. Lisavarustuses elektriline kärukonks. “Tööülesannete tõttu tuleb haigla esindajatel väga palju aega veeta ratastel,” põhjendab haigla esindaja. “Sõita tuleb igal aastaajal, iga ilmaga ja väga sageli pimedas. Seetõttu tuleb sõidukite hankimisel arvestada turvalise ja ohutu sõidu tagamise vajadusega.”

Suurlinnad autota

Tallinna linnale kuuluvate haiglate nõukogu liige Merike Martinson ütleb, et nii kahe keskhaigla kui ka lastehaigla juhatuse liikmed ei oma ametiautot ega saa ka alates eelmisest aastast autokompensatsiooni. Ta on ka ise aastate eest lastehaiglat juhtinud ja lisab, et temal ameti ajal ametiautot polnud. “Haiglal oli üks autojuhiga sõiduauto, mis oli kogu maja käsutuses,” lisab Martinson.

Ametiautovaba on ka Tallinnas asuva piirkondliku haigla juhtkond. Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikme ülemarst Andrus Remmelgase sõnul kasutavad regionaalhaigla juhid töisteks sõitudeks isiklikke sõiduvahendeid või ühistransporti. “Millist konkreetset sõidukit keegi kasutab, haigla ei jälgi,” lisab ta.

Ka teise regionaalhaigla, TÜ Kliinikumi juhil Urmas Siiguril puudub ametiauto. Rakvere haiglat juhtiv Ain Suurkaev sõnab, et ametiauto üle otsustab iga haigla omanik, selle hankimine on seotud iga asutuse juhtimisega. “Kui haigla omanik on näiteks riik ja seega kõik “peakontoriga” seotud tegevused on koondunud Tallinna, on täiesti mõistetav, et liikuda on vaja ja seda tehakse ametiautoga,” ütleb ta. Lisanduvad veel muud valdkonna juhtimisega seonduvad tegevused, mida enamasti pealinnas korraldatakse. “Kindlasti tuleb rääkida asutuse juhi aja ratsionaalsest kasutusest,” lisab Suurkaev, kes ise küll ametiautota läbi ajab.

Suurkaev on veendunud, et kui haiglajuhtidelt ka kõik ametiautod kokku korjata, ei saa meditsiinivaldkond sellega nii palju kindlasti rikkamaks, et meditsiinitöötajatele piisavat tasu maksta.

“See on suhteliselt populistlik asjale lähenemine, ehkki kindlasti keegi seda ka naudib,” jätkab ta. “Tähelepanu meditsiinivaldkonna alarahastatuse probleemilt sellega aga hajub.”

Ametiauto vahetus isikliku vastu

Kuressaare haigla nõukogu esimees Reet Tuisk kinnitab, et Kuressaare haigla juhatuse liikmetel ei ole alates aprillikuust ametiautosid. Küsimusele, miks selline otsus tehti, vastab Tuisk, et seni kasutusel olnud auto liisinguaeg sai täis ja nii tegi juhatus otsuse. Töösõite siiski täiesti oma rahakoti peal tegema ei pea. Tuisk lisab, et vastavalt juhatuse taotlusele kinnitas nõukogu isikliku auto ametisõitudeks kasutamise kulude eest tasumise.

Asutuse töösõidukita on eelmainitutele lisaks ka Lõuna-Eesti Haigla ja Hiiumaa haigla juhatuse esimees.

.