Uus nädal toob tanklatesse kütuse hinna rekordi

Olerexi kütuste sisseostujuht Alan Vaht usub, et uus nädal toob kallima kütuse  Foto: Andras Kralla
Kaisa Gabral • 2 detsember 2016
Jaga lugu:

„Järgmisel nädalal on tanklates viimase kahe aasta kõrgeimad hinnad,“ lausus Olerexi kütuste sisseostujuht Alan Vaht OPECi uudisest kuuldes.

OPECi naftakartell teatas, et jõudis liikmesriikidega nafta tootmismahu kärpimises kokkuleppele. Nimelt soovitakse vähendada igapäevast tootmist 1,2 miljoni barreli võrra 32,5 miljoni barrelini.

Alan Vahti sõnul algas hinnatõus juba tegelikult veidi enne OPECi ametlikku kokkuleppeotsust. „Hinnatõus algas tegelikult juba enne, kui OPEC hakkas asja arutama. Juba eile hommikul liikus hind tõusu suunas ja on selle otsuse peale jõuliselt kasvanud,“ rääkis Vaht.

Oodata on tankimisrallit

Tanklakettidel on ainsad varud tanklas, kinnitas Vaht. Kütusemüüjate turg töötab kolme päeva keskmise sisseostuhinna baasil – tänane sisseost sisaldab kolme eelmise päeva maailmaturu hinda. „Selle otsuse mõju on väikese viivitusega. Täna on hind natuke kerkinud, kui hind kerkib ka homme, siis esmaspäevaks on käes kütuseturu viimase kahe aasta kõrgeim hind,“ seletas kütuste sisseostuga tegelev Vaht hinna kujunemise loogikat. Ta lisas, et ilmselt asuvad inimesed tööpäeva lõpus või nädalavahetusel rohkem tankima.

Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl andis mõista, et hinnatõus ei tohiks kellelegi uudis olla. „Viimased aastad peaksid olema kõigile õpetanud, et nafta maailmaturu hinna prognoose ei saa liiga tõsiselt võtta. Kas OPECi kokkulepe peab ja kuidas reageerivad organisatsiooni välised õlitootjad, saame näha. On selge, et üldine energiatarbimise kasv toidab ka fossiilsete kütuste nõudluse kasvu veel mõned aastakümned,“ arvas Hääl.

Ta lisas, et  rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) värskeima hinnangu järgi võiks nõudlus naftatoodete vastu hakata vähenema 2040. aastal. „Seetõttu 2017. aasta keskmine hind maailmaturul kindlasti kõrgem kui sel aastal. Ja maailmaturu hinnatõus kandub väikese viivitusega ka kohalikule jaeturule. Aga arvestades õlihinna väikest osakaalu Eesti tarbijahinnas, mõjutab iga eestlase rahakotti lähiaastatel maksupoliitika kindlasti rohkem kui maailmaturg,“ märkis Hääl.

OPEC nõiaringis

Vaht nentis, et OPEC on end nõiaringi mänginud, sest ühel hetkel tulevad hinnad niikuinii jälle alla. Tema sõnul võis OPECi esialgsetest signaalidest enne kokkulepet välja lugeda, et liikmesriikidel on veel vaja tööd teha, et kokkuleppele saada, sest näiteks Iraak ja Iraan ei soovinud esialgu tootmise kärpeplaaniga nõustuda.

Kuid OPEC ei saanud Vahti sõnul saata turule signaali, et kokkulepet ei saavutatud. „See oleks tähendanud kaose moodi efekti – oleksime näinud väga suurt hinnalangust. OPECi soov oli saada hinnad üles. Ja siin tuleb mängu nõiaringi teine pool - niipea, kui hinnad on üleval, toovad kõrgemad hinnad turule kütust juurde, aga mitte OPECi, vaid kolmandate tootjate, USA naftatootmise poolt,“ selgitas Vaht selle nõiaringi teket.

Ta lisas, et kui nüüd hind üles läheb, siis paljud USA naftatootjad fikseerivad hinna kõrgemal tasemel ära ja see annab tootjaile võimaluse tulla kõrgema hinnaga turule. „Kui nad on turul, on mahtu rohkem ja see viib hinnad alla. Selleks võetaksegi välja hinnainstrument ja fikseeritakse hind kõrgemas punktis pikemaks ajaks ära,“ rääkis Vaht.

Tema sõnul toodab OPEC täna naftat rekordtasemel ja ka Venemaa tootmine on alates septembrist kasvanud. „Venemaa andis septembris teada, et nende septembri naftatoodang oli Nõukogude Liidu järgse aja suurim. Oktoobris kasvas see veelgi,“ rääkis Vaht ja lisas, et kahe nädala pärast tuleb ilmselt Venemaalt naftatootmise rekord.

Kui aastatel 2002-2006 kontrollis OPEC nafta hinda ega andnud alternatiivsetele tootjatele võimalust turule tulemiseks, siis kasutati seda olukorda ka Eestis ära, rääkis Vaht, tuues näiteks Eesti Energia investeeringu Enefiti ning VKGs toimunud koondamised ja seejärel inimeste tagasipalkamised. „Kui kevadel siin oli kõrge hind, võttis VKG töötajaid juurde ja fikseeris tootmise kõrgemal hinnatasemel ära,“ selgitas Vaht.

„Tõstame käed ja anname alla!“

Haugas Transpordi juhi Veiko Haugase hinnangul mõjutab kütusehinna tõus nende ettevõtet kohe päris kindlasti. Kuid Haugase sõnul pole neil siin väga võimalik midagi ka ette võtta. „Ikka on sel meile mõju. Aga me ei tee midagi. Tõstan käed ja annan alla! Pole midagi teha. Kui keegi ei võitle kartellide vastu, siis pole midagi teha,“ rääkis Haugas nõutul häälel telefonis.

Ta lisas, et eks seda OPECi kokkulepet oli tegelikult oodata, seda oli pikalt plaanitud. „Meil polegi mingit plaani – mis sa ikka teed. Ühel väiksel transpordifirmal pole selle vastu midagi teha. Ettevõte maksab kallimat hinda ja muud üle ei jäägi,“ oli Haugas nõutu.

Haugas nentis, et ilmselt tirivad kallinevad kütusehinnad pikas plaanis ka muud hinnad ülespoole. „See võtab mingi aja, aga kindlasti hinnad tõusevad. Kui transport läheb kallimaks, läheb ka kaup kallimaks – kogu elu läheb pikas plaanis kallimaks,“ märkis ta.

Haugase sõnul on suur probleem see, kuidas hinnatõusu klientidele seletada. „Sellest ei taha ükski klient midagi kuulda. Käivad klapid peas ringi. Kui lõpuks enam vedajaid ei ole, siis hakkab ka hind jupikaupa tõusma, kuni nõrgad välja surevad. See on kapitalism, turg paneb asja paika,“ rääkis Haugas.

Tarbija maksab hinnatõusu kinni

Lajos ASi omaniku Einar Vallbaumi sõnul tuli OPECi kokkuleppe uudis ja sellele järgnenud hinnatõus neile õigel ajal. „Meil on järgmise aasta lepingud veel tegemata. See tähendab klientidele järgmisel aastal hinnatõusu ja me jõuame selle nüüd veel sisse panna lepingutesse,“ rääkis Vallbaum. Ta lisas, et kui otsus oleks tulnud veidi hiljem, oleks see nende jaoks juba kehvem olnud.

Samas ei olnud Vallbaum väga murelik kütusehinna kõikumiste pärast, sest nende ettevõttel on võimalikud hinnakõikumised lepingutesse arvestatud. „Võetakse keskmine kütusehinna määr ja selle võimalikud kõikumised fikseeritakse ära. Pikemate lepingute puhul pole probleemi,“ rääkis Vallbaum ja lisas, et juhuvedude puhul neil lepingus seda punkti ei ole.

„Eks igal ettevõttel sõltubki sellest, kas neil on riskid lepingutega maandatud. Kui kütusehind muutub, siis muutub ka veahind teatud protsentides,“ rääkis ettevõtja.

Ka Vallbaum märkis, et ilmselt tirib kallinev kütus ka muud hinnad ülespoole. „Kõik sõltub ju transpordist. Kaup, mida me veame, on transpordihinnaga seotud,“ rääkis Vallbaum ja andis mõista, et lõpuks maksavad tarbijad selle hinnatõusu kinni.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt