Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vargused rappisid kindlustusseltsi

    Salva kindlustusselts maadles eelmisel kuul järsu vargustelainega, mis võib mõjutada nende edasisi samme.

    Enne kui need ette võetakse, jälgib firma, kas eelmise kuu muster kordub ka järgmistel kuudel. Salva Kindlustus tasus novembris klientidele kahjuhüvitisi üle 1,2 miljoni euro, mida on 40 protsenti enam kui mullu samal ajal. Enim kasvasid varakindlustuse kahjud varguste, vandalismi ning väikeelektroonika purunemiste tõttu.
    Keskmiselt maksab Salva ühe vargusjuhtumi hüvitamiseks 3500 eurot. Eelmisel kuul lõi varakahjude kahjusumma üles üks juhtum – varastati 200 000 euro väärtuses väärisesemeid. Samal ajal kasvas Salva andmete põhjal eelmise aasta novembriga võrreldes varguste arv, seda ligi 50%. Vargustelaine käis üle nii firmadest kui ka kodudest. Väiksemate varguste eest hüvitatud kahjud kosusid ligi 50 000 euro võrra, enim juhtumeid tuli ette Harjumaal.
    Põhjus ebaselge
    Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt ei oska selgitada, miks varguste arv järsult lakke hüppas. „Võib-olla on see lihtsalt halb november. Kui see peaks ka jaanuaris ja detsembris jätkuma, siis peame hakkama sissepoole vaatama: kas on majanduslik taust taga või midagi muud. Kui on ettevõtetes vargused, siis on tavaliselt firmad mingi tellimuse teinud,“ rääkis Kivirüüt ja tõi näite ajast, kui käis ettevalmistus Sotši olümpiamängudeks. Siis telliti ehitustehnikat, mis hakkas Eestist kaduma.
    Varguste hulga edasine tõus võib mõjutada Salva tegevust, äärmisel juhul võib tõusta kindlustusmakse summa. „Kindlustus on kahtlemata varguste korral suureks abiks, kuid ei tohi unustada ka varguste ennetamist ehk muuta oma kodu või ettevõtte varale ligipääs võimalikult vargakindlaks,“ ütles Kivirüüt.
    Kivirüüt rääkis, et kauplustest võtavad pikanäpumehed kaasa esmatarbekaupu, sigarette ja alkoholi. Kodudest haaratakse eelkõige elektroonikat. Neid nimetab Kivirüüt läbijooksuvargusteks, sest vargad ei ole eeltööd teinud. Kurjategijad kulutavad uurimistööle aega siis, kui neile on silma jäänud firmad ja laod.
    “Viimastel kuudel on jõudsalt suurenenud varakahjud ning tooni annavad varasemast enam varguste ja vandalismiga seotud juhtumid – trepikodade ja uste lõhkumised ning sissemurdmised kodudesse, kauplustesse ja tootmishoonetesse,” rõhutas Kivirüüt.
    Ehkki varaste kätte langenud vara väärtus ei pruugi alati olla väga suur, maksab lõhutud akende või lukkude vahetamine samuti märkimisväärse summa, täheldas ta. „Ettevõtte jaoks võib iga selline juhtum tähendada tööseisakut ja tulu kahanemist,“ lausus Kivirüüt.
    Vähem vargusi
    Politseiinfo räägib teist keelt. Eri tüüpi vargusi on tänavu iga kuu vähem kui eelmisel aastal. Möödunud aastaga kõrvutades oli novembris vargusi 600 võrra vähem.
    Samu andmeid toetavad ka teised kindlustusseltsid. ERGO kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvalts sõnas, et kodukahjude seas on varguste arv sel aastal jäänud alla 5%.
    Suuremas plaanis aga on kodukahjude arv näidanud kuust kuusse kõige suuremat kasvutrendi. Võrreldes eelmise aastaga on nende hulk kosunud keskmiselt 50%. Kõige rohkem on kahjustada saanud nutiseadmed. “Hetkel selle trendi vaibumist märgata ei ole,” sõnas Lepvalts.
    Anomaaliatest rääkides meenuvad Lepvaltsile teist tüüpi vargused. “Aeg-ajalt külastavad Eestit lõunanaabrite grupeeringud, kes tegelevad autovargustega.”
    Miks Salva kliente vargustelaine tabas, ei osanud Lepvalts oletada. Küll tõdes ta, et kui kahjusid on rohkem, siis väljamaksed kasvavad, kuid pigem on siis tegemist üksikute suurte tulekahjude, tormide ja üleujutustega.
    Ka If Kindlustusel ei ole varguste tõttu tuntavalt rohkem väljamakseid. „See (vargustelaine) peaks olema tunnetatav ka muudes sfäärides. Ei ole tunnetanud kriminogeensuse kasvu,“ imestas If kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Tiit Kolde.
    Probleemid elektroonikaga
    Teiseks varakahjude kasvu põhjuseks on Salval väikeelektroonika juhtumite sagenemine. Enim tuleb ette mobiiltelefoni või tahvelarvuti põrandale kukkumisi ning arvuti ujutamisi vee või kohviga. „Samas ei ole harvad juhtumid, kus mobiiltelefon rändab püksitaskus pesumasinasse või koer närib läbi arvuti toitejuhtme,” rääkis Alver Kivirüüt.  
    Kindlustusliikide lõikes maksis Salva veebruaris kõige enam hüvitisi liikluskindlustuses 452 000 euro ulatuses, mida on 30% enam kui eelmise aasta novembris. Suurem osa liikluskahjusid oli seotud plekimõlkimisega parkimisel, möödasõidul või ristmikel kokkupõrgetega.
    Kaskokindlustuses maksis Salva novembris välja 276 000 eurot, mida on samuti kolmandiku võrra mullusest enam. Kogus Salva novembris üle 1,4 miljoni euro kindlustusmakseid, mis jäi eelmise aastaga samale tasemele.
  • Hetkel kuum
Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Apranga käive kasvas aprillis 27 miljoni euroni
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.