Soome alustas kodanikupalga eksperimenti

Kas see motiveeriks edasi ja parema poole püüdlema, või vastupidi – manduma viinapitsi taga. Selles loodetakse pilootprojektiga vähemalt mingitki selgust saada.  

Ja Soome pole sugugi ainus riik, mis taolise baastulu või kodanikupalga ideega mängib. Ühelt poolt sunnivad seda teed kompama tehnoloogia arengust tingitud muutused tööturul, kus üha enam teevad ära masinad. Teisalt üleilmastumise negatiivsed tagajärjed, mis on lääneriikides vallandanud tugeva populismilaine, mille harjal sai USA järgmiseks presidendiks Donald Trump.  

„Viimased kaks aastat on huvi baaspalga vastu plahvatuslikult kasvanud,“ kommenteeris ajalehele New York Times Londoni ülikooli teadur Guy Standing, kes on vastava üleilmse võrgustiku Basic Income Earth Network kaasasutaja. “Eliit adub, et ebavõrdsus on muutunud poliitiliselt ohtlikuks.”

Teooriast praktikasse

Soome on esimesi riike, mis ideed päriselus katsetab. Kriitikud nurisevad küll, et valim on liiga väike ja idee liiga utoopiline ja kulukas, et seda kunagi ka päris lahendusena ühiskonnas kasutada saaks. Kuid mingit teavet inimese käitumise kohta sellest kindlasti saab. Teooria tasandilt on see samm edasi.

Soomes valiti 175 000 töötu seast pilootprojekti jaoks välja 2000 inimest, kes 9. jaanuaril saavad maksuvabalt kätte oma esimesed 560 eurot. Vanuseliselt on need inimesed vahemikus 25 – 58 aastat, naisi on neist 48%. Valimisse sattumise tingimus oli, et inimene on töötu ja abiraha saaja. 

Soome jaoks on idee katsetamisel üks peamisi eesmärke välja murda suluseisust, kus helded sotsiaaltoetused ei motiveeri inimest vähem tasustatud tööd vastu võtma. Praeguse süsteemi järgi, kui inimesel tekib mingi teenistus, lõpevad sotsiaaltoetused ära. Nii ongi pahatihti mõttekam elada sotsiaalabist, sest tööl käimine rahaliselt võitu ei annaks.

Töötegemine peab olema tasuvam

Seda tahetakse Soomes muuta - töötegemine peab igal juhul olema tasuvam. Peamine muudatus, mis eksperimendiga sisse viiakse, ongi see, et inimene saab vastu võtta töö ja jätkata kodanikupalga saamist sõltumata palgast, mis ta sel töökohal teenib.

„Kui te leiate 4000eurose kuupalgaga töö, saate iga kuu edasi ka 560 eurot kodanikupalka,“ selgitas Soome sotsiaalkindlustusameti (Kela) juriidilise osakonna juhataja Marjukka Turunen Prantsuse väljaandele Le Monde (ka Prantsusmaal on kodanikupalga idee poliitilises debatis laual). Praegu on Soomes nii, et kui töötul tekib kuus 400 euro piiri ületav lisateenistus, jääb ta abirahast ilma. See ei motiveeri vastu võtma lühemaid või madalamalt tasustatud tööotsi.

Eksperimendiga tahetakse saada ettekujutust, kas baassissetulek motiveerib inimest aktiivsemalt tööd otsima, end täiendama ja uut karjääri alustama ja julgemalt eraettevõtluses kätt proovima. Või ei. Ühtlasi püütakse katsega välja selgitada võimalusi sotsiaaltoetuste süsteemi lihtsustamiseks.

Eksperiment kestab 2018. aasta lõpuni ja selle tulemusi võrreldakse testgrupiga, mille moodustavad sarnases ulatuses praegu kehtiva süsteemi järgi abirahasid saavad töötud. Eksperimendiks on Soome valitsus tänavu eraldanud 3 miljonit eurot ja tuleval aastal seitse miljonit eurot.

Soome pole ainus

Sarnaseid ideid baaspalgast või kodanikupalgast kaalutakse ka mujal maailmas. Näiteks paaris Hollandi linnas, Kanadas, Prantsusmaal. Šveitsis hääletati see mõte rahvahääletusel siiski maha ja mõnel pool ei võeta seda isegi kaalumiseks, kuna hind oleks liiga kõrge. New York Times kirjutas näiteks, et kui igale ameeriklasele maksta aastas 10 000 dollarit, nõuaks see kokku 3 triljonit dollarit, mis ületab riigi praeguste sotsiaalkindlustusprogrammide mahu kaheksa korda.

Leht lisas, et võib-olla on see siiski hind, mida tasub maksta, et vihased rahvahulgad teise maailmasõja järel loodud korda ja institutsioone oma raevus minema ei pühiks. Soome igatahes on otsustanud ideed päriselus proovida. Äkki on uus Nokia?