Protektsionismioht kasvab – Trump on sõnapidaja

See tähendab jääaega Euroopa Liidu ja USA kolm aastat väldanud vabakaubanduskõnelustel, mis oleks loonud maailma suurima vabakaubandusala. Ning juba on Trumpi esimestest „võitudest“ innustust ja argumente saanud Euroopa enda populistid – oluliste valimiste eel.

Samal ajal on USA ja Hiina suhted ohtlikus pöördehetkes ning sellest süttida võivat kaubandussõda on analüütikud arvanud alanud aastal suurimate riskide hulka.

Kaubanduspoliitikat on Trump valinud kujundama kolmiku, kes jagab temaga arvamust, et vabakaubanduse ideaali taga ajades on USA oma huvid unarusse jätnud.

Kaubandusministriks nimetas Trump miljardärist investori Wilbur Rossi, kes eelistab rahvusvahelistele kaubanduskokkulepetele pigem kahepoolseid leppeid. Tööstus- ja kaubanduspoliitika juhtimiseks loodi Valges Majas eraldi Rahvuslik Kaubandusnõukogu, mida hakkab juhtima ökonomist Peter Navarro. Navarro on tuntud Hiina kriitik, kelle raamatute pealkirjad, nagu „Surm Hiina läbi“, räägivad ise enda eest.

Viimasena nimetas Trump teisipäeval USA kaubandusesindajaks riigi ühe vilunuima selle ala õiguse eksperdi Robert Lighthizeri. Lighthizer on aastakümneid kaitsnud USA ettevõtete huve kaubandusvaidlustes teiste riikidega ja üks tema suuremaid kliente on olnud USA terasetööstus. Hiina suhtes on ta aastaid soovitanud karmimat poliitikat, kaheldes ka riigi sobivuses WTO liikmeks. Teema, mis talle isiklikult väga korda läheb, on USA tööstusbaasi tugevdamine.

President Ronald Reagani administratsioonis oli Lighthizer USA kaubandusesindaja asetäitja.

„Ta aitab meil oma imetlusväärse tööga ümber pöörata läbikukkunud kaubanduspoliitika, mis on nii paljudelt ameeriklastelt röövinud nende jõukuse,“  teatas Trump.

Reagani ajal süüdistas USA Jaapanit ameeriklaste elujärje ohustamises ja toonasel vastasseisul on omajagu sarnasust Trumpi praeguse kriitikaga Hiina aadressil. Siis survestas USA Jaapanit eksporditoetusi vähendama ning USA kaupadele Jaapani turule vabamat pääsu võimaldama. Reagani valitsuse üks esimesi samme oli Jaapani autodele impordikvoodi kehtestamine.

„President Reagani pragmaatilisus oli teravas kontrastis vabakaubanduse pooldajate utoopiliste unistustega,“ kirjutas Lighthizer 2008. aastal ilmunud artiklis, milles ta kritiseeris senaator John McCaini vaateid. Lighthizer kirjutas, et konservatiivide jaoks on kaubanduspoliitika alati tähendanud üksnes hooba tugeva ja iseseisva riigi ülesehitamiseks, millel on jõukas keskklass.

Trumpi ettepanekut vastu võttes ütles Lighthizer, et kirjutab kahe käega alla Trumpi missioonile tagada USA töötajatele võrdne konkurents ning kujundada selline kaubanduspoliitika, mis oleks kasulik kõigile ameeriklastele.

Trump on jätkanud ka kampaaniateemat, et USA tööstusettevõtted peavad lõpetama töökohtade riigist väljaviimise. Agressiivselt sekkus Trump sel nädalal USA autotootjate äriplaanidesse, rünnates General Motorsit, mis toob Mehhikos toodetud autod USA turule müüki. „Tootke USAs või makske kõrget piirimaksu!“ säutsus Trump Twitteris. Trump on ähvardanud Mehhikos toodetud autodele kehtestada kuni 35% imporditolli ja Hiina kaupadele veel kõrgemad maksud.

Samal päeval teatas teine USA autotootja Ford, et jätab katki plaani investeerida Mehhiko tehase laiendusse 1,6 miljardit dollarit. Selle asemel lisab ettevõte töökohti USAs ja suurendab kõrgema hinnaklassi sõidukite tootmist.

Fordi juht kinnitas küll, et otsus ei sõltunud Trumpist, kuid sellest hoolimata sai Trump võimaluse kanda see oma võitude kontosse ja näidata valijatele, et on sõnapidaja mees.

Prantsusmaa äärmusparempoolse Rahvusrinde juht Marine Le Pen kasutas selle kohe ära oma valimiskampaanias, osutades, et sarnased võtted aitaksid ka Prantsusmaal töökohti hoida. „Protektsionism töötab, kui sellist poliitikat ajab kindlameelse liidriga ja majanduslikult suveräänne riik – see on hea tööstusele ja see on hea töökohtadele,“ ütles Marine Le Pen. „Kindlameelsus poliitikas tasub ära ja see, mida Trump on saavutanud, kinnitab seda,“ vahendas agentuur Bloomberg Le Peni pressikonverentsilt.

Arvamusküsitluse järgi pääseb Le Pen aprillis-mais Prantsusmaal toimuvate presidendivalimiste teise vooru. Ka tema valimiskampaanias on olulisel kohal protektsionism ja sisserände piiramine, mis globaliseerumises hammasrataste vahele jäänud valijatele korda lähevad. Moel või teisel on tööstuse töökohtade kaitse esil kõigi Prantsusmaa presidendikandidaatide agendas, kuid Le Pen ähvardab riigi ka eurost ja Euroopa Liidust välja viia. Kindlasti lubab ta oma valijatele võidu korral sarnast referendumit nagu toimus mullu Suurbritannias.

Donald Trumpi meeskonna pressiesindaja Sean Spicer kinnitas sel nädalal üle, et ametisse asudes kavatseb uus USA president teoks teha oma lubadused läbirääkimisteks uuesti lahti võtta kaks aastakümmet jõus olnud Põhja-Ameerika vabakaubandusleping (NAFTA) ning taganeda 12 riigi vahel kokku lepitud Vaikse ookeani ülesest vabakaubanduslepingust (TPP). Importkaupu võivad oodata 10% suurused tariifid (mis oleks vastuolus WTO reeglitega).

Trump on lubanud sedagi, et kuulutab kohe ametisse asudes Hiina valuutaga manipuleerivaks riigiks. 2. jaanuaril säutsus ta Twitteris, et Hiina on tänu täielikult kiivas kaubandusele USAst tohutul hulgal raha ja jõukust minema viinud. 2015. aastal ulatus USA kaubandusdefitsiit Hiinaga 366 miljardile dollarile. Kinnitage rihmad.