Märt Belkin • 22. märts 2017
Jaga lugu:

Valmis analüüs miljarditehase mõjust Eestile

Est-For Investi juhid Margus Kohava (vasakul) ja Aadu Polli  Foto: Andras Kralla

Pika kogemusega metsatöösturite Tartu lähistele plaanitav miljarditehas kasvataks analüüsi järgi Eesti majandust kuni 1,4 protsenti, looks kuni 600 uut töökohta ning kasvataks 5 protsendi jagu raudteetranspordi mahtu.

Est-For Investi tehase ehitamise maksumus on 800 miljonit kuni 1 miljard eurot. Osa mõjudest tuleb juba ainult sellest, aga kõige olulisema mõju annab projekt siiski käitusfaasis, rääkis Sten Aspal projektile põhjaliku majandusliku mõjuanalüüsi teinud rakendusuuringute keskusest Centar.

Ehitusfaasis kasvataks projekt majandust 151 kuni 180 miljoni euro võrra, mis suurendaks SKPd kahe aasta jooksul kokku 0,8 protsendi võrra. Kui tehas aga käima läheb, annaks see majandusele igal aastal hoogu 225 kuni 290 miljoni euro võrra, mis tähendaks kuni 1,4-protsendilist kasvu.

Tehas ise annab Aspali sõnul majandusele hoogu seetõttu, et puidukiu tootmine annaks paberipuule neli-viis korda kõrgema väärtuse kui toormena eksportimine. Peale otsese mõju peaks projekt majanduskasvu toetama ka sisendite tootmisega seonduva lisandväärtuse kasvuga. Lisaks annab teatud toe see, et suureneb eratarbimine.

Toore Eestist ja lõunast

Tooret ehk puitu või puiduhaket läheb Est-Fori plaanitavas tehases vaja 2,5 kuni 3,3 miljonit tihumeetrit. Suur osa sellest on võimalik katta Eesti tootmismahtudest, ülejäänud puit ehk kokku kuni 1,2 miljonit kuupmeetrit tuleb importida. Eesti kohalikke raiemahtusid samas suurendada vaja ei ole, rääkis Aspal Centarist.

Importtoore võib tulla näiteks Lätist, kus aastased raiemahud on kõrgemad kui Eestis ning ulatuvad 12 miljoni kuupmeetrini. Variant on aga analüüsi järgi ka Valgevene, kus aastane raiemaht on 15 miljonit kuupmeetrit, kusjuures juurdekasv on 25 miljonit kuupmeetrit, rääkis Centari ekspert.

Impordivajadus tekiks tehasel eeskätt kasepaberipuu vallas. Selle vahelaohinnad on Eestis seni olnud märkimisväärselt madalamad kui Soomes ja Rootsis, kus seda erinevalt Eestist väärindatakse. Kui tehas aga tuleb, siis hinnad ühtlustuksid ning Eesti jõuaks Põhjamaade tasemele järele, selgub analüüsist.

Est-For projekt annaks käivitumise korral Centari analüüsi järgi hoogu ka tööhõivele: tehas ise annaks tööd 200 inimesele, mujal majanduses, näiteks transpordis ja müügis tekiks veel lisaks 300 kuni 400 töökohta.

Riik teeniks Est-Fori tehase rajamisest analüüsi järgi ehitusfaasis kokku 40 kuni 48 miljonit eurot maksutulu, sellest kuni 28 miljonit tööjõumaksudest ja kuni 20 miljonit käibemaksuna. Käitamisfaasis peaks riigile igal aastal laekuma 11-12 miljonit eurot maksutulu.

Kasvatab transpordimahtu

Kui praegu läheb puit peamiselt ekspordiks sadamatesse, siis projekti käivitudes läheks see hoopis Tartu lähistele Est-Fori tehasesse. Centari analüütikute hinnangul muudaks see Eesti transpordi märksa efektiivsemaks ning väheneks tühivedude osakaal.

Transpordi vallas on oluline ka import peamiselt Valga-Tartu suunalt ning lõpptoodangu transport, millest pool läheb analüüsi järgi Tallinna ja pool Läti poole. Maanteel kasvaks transpordimaht 1 kuni 1,8 protsenti. Kolmandik tehase transpordimahtudest tuleb ilmselt aga raudteel ning kasvataks raudteetranspordi mahtusid 5 protsendi võrra.

Plaanimine ootab valitsuse tuge

Jaanuari lõpus tegi Est-For rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Valitsusel tuleb selle kohta otsus teha 90 päeva jooksul. Kui planeering algatatakse, kestab see protsess ilmselt 2,5 aastat.

"Seaduses on kirjas, et riigi eriplaneering tuleb koostada sellise olulise ruumilise mõjuga projektile, mille vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Meie tehas seda kindlasti on," rääkis projekti vedaja Kohava. Ühest küljest hõlmab eriplaneering sobivaima asukoha valikut, ent teiselt poolt sinna tulevate rajatiste detailset analüüsi.

Tehas tuleb taotluse järgi Suur-Emajõe piirkonda, ent täpset asukohta investorid veel otsivad. "Tehase pikaajalist majanduslikku tasuvust silmas pidades peame üheks oluliseks asukohavaliku kriteeriumiks raudtee võimalust, mis tähendab, et see ei saa olla väga kaugel Tartust," rääkis Kohava.

Eesti planeeringu protsess sisaldab nelja avalikku väljapanekut ja arutelu ning selle jooksul saavad kõik osapooled teha ettepanekuid kavandatava tehase kujundamisel. Eriplaneering on ka ehitusprojekti koostamise alus ning tähendabki sisuliselt ehitusloa väljastamist.

Kui Eestis peaks midagi aga ebaõnnestuma, kaaluvad investorid jätkuvalt tehase rajamise varuvariandina Lätit. "Võib-olla mõtleme selle peale isegi veidi rohkem kui kaks kuud tagasi," rääkis Kohava.

Peamine probleem on Eesti pikk bürokraatia – juba planeeringuprotsess võtab siin üle 2,5 aasta, mis on väga pikk aeg ning näitab seda, et Eesti seadusandlus ei ole selles mõttes kuigi konkurentsivõimeline, märkis ta.

Tehas tööle viie aasta pärast

Investeerimisotsuse teeb Est-For 2019. aastal, selle ajani tegelevad projekti vedajad ka tehnoloogia valikuga ning projekti täpse paikapanemisega. Kui investeerimisotsus on positiivne, algab ehitusprotsess 2020. aastal ning käivituda võib tehas aastal 2022.

Tehase plaanide taga oleva Est-For Investi juhid on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli. Ettevõtte tuumikinvestorid on endised Sylvesteri omanikud, kes nüüd veavad ettevõtteid nagu Combiwood ja Kaamos Group, aga ka konkureerivad metsatöösturid, näiteks AS Lemeks.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum