Trumpi 100 päeva – meest sõnast

Mitmed radikaalsed muutused, mis Trump kiiremas korras, kui mitte lausa esimesel tööpäeval, ametisse asudes ära teha lubas, on reaalsuses läinud teisiti või alles ootel.

Mis ei takista Trumpi suurustamast, et presidendina on ta esimese 100 päevaga rohkem saavutanud kui ükski teine eelkäija selles ametis. Nii väitis ta läinud nädalal agentuurile AP antud intervjuus, kus möönis, et teatud manööverdused välja lubatu suhtes on vältimatud. Näiteks mis puudutab Hiinat. Trump seletas, et ta ei saa Hiinat nimetada valuutaga manipuleerijaks, kui ta peab sealsamas küsima Hiina abi Põhja-Korea relvastusprogrammi ohjeldamiseks.

Trumpi lennukatest lubadustest lendu läinud finantsturgudele on mõnevõrra ootamatult tulnud presidendi algatuste takerdumine USA Kongressis. Hoolimata sellest, et mõlemas kojas on enamuses presidendi partei, vabariiklased. President Barack Obama tervishoiureformi tühistamine ja muutmine, mis Trumpi sõnade järgi pidi olema lihtne, ei jõudnud märtsis isegi hääletusele, sest oma parteis ei olnud toetust.

Sarnast vastuhakku on Trump kohanud müüri rajamise plaanile Mehhiko piirile. Nii ei puudu palju, et esimest 100 päeva ametis tähistab hoopis osaline halvatus riigiasutuste töös, kui Kongress ei kiida reedeks heaks USA riigivõla ülempiiri tõstmist. Sellesse eelnõusse tahtis Trump sisse kirjutada esimesed 1,4 miljardit dollarit müüri ehitustööde alustamiseks, kuid toetust napib. Võimaliku kompromissina on juba kõlanud, et Trump võib leppida teema nihkumisega sügisesse. Müüri vajalikkuses Trump ei kahtle. Seda ei ole aga kuulda, et Mehhiko oleks valmis müüri eest maksma nagu Trump oma valimiskampaanias vannutas.

NATO suhtes on Trump samuti meelt muutnud. Pärast kohtumist NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga möönis ta alliansi tähtsust ja kinnitas USA jätkuvat toetust. AP intervjuus selgitas ta, et nimetas NATOt iganenud organisatsiooniks, kuna see ei olnud keskendunud võitlusele terrorismiga. Ja selle liikmed ei täitnud oma rahalisi kohustusi.

Midagi pole esimese 100 päevaga asja saanud Trumpi lubadusest kiiresti Venemaaga suhteid parandada. Välisminister Rex Tillersoni visiit Moskvasse kulges jäises õhkkonnas pärast USA ootamatuid õhulööke Süürias vastuseks keemiarelva kasutusele. Sellega läksid suhted veel halvemaks, ütles Venemaa president Vladimir Putin. Sanktsioonide leevendamine pole enam teemaks olnud ning naftakompaniile Exxon, mis taotles Venemaas sanktsioonides erandit, et ühistöös Rosneftiga saadud naftapuurimise load ära kasutada, ütles Trump ära.

Välispoliitikas on Trump osutunud ootamatult ettearvamatuks. Eriti ohtlikult pingeliseks on läinud vastasseis Põhja-Koreaga.

Trump on jõudnud kohtuda ka paari Euroopa liidriga, kellest AP intervjuus tõstis ta esile Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga tekkinud „head keemiat“. Poliitilistelt vaadetelt, mis puudutavad immigratsiooni ja kaitsekulutusi, ollakse siiski jätkuvalt eri meelt.

Trumpi enese algatused immigratsiooni piiramiseks eelkõige moslemiriikidest takerdusid USA kohtusüsteemis. Käima lükatud tööviisade süsteemi muutmine on analüüsimisel.

Suuresti analüüsimise järgus on esimese 100 päeva järel ka Trumpi kaubanduspoliitika, kus ta valimiskampaania räigete väljaütlemiste baasil kardeti kaubandussõja puhkemist Hiinaga. Trump tellis analüüsi, mis peab riikide lõikes välja tooma USA suure kaubandusdefitsiidi põhjused. Hiina presidendile Xi Jinpingile korraldas ta aga uhke vastuvõtu oma Florida residentsis ning kiitis „head keemiat“, mis tal Hiina liidriga tekkis.

Olulisima pöördena on Trump tagasi võtnud USA allkirja Vaikse ookeani üleselt kaubanduslepingult TPP. Teravalt kritiseeritud vabakaubandusleping Mehhiko ja Kanadaga (NAFTA) püsib aga veel muutmata. Intervjuus AP-le kordas Trump, et see on väga halb leping ja moel või teisel see muutub. Nädala hakul kohtus USA kaubandusminister Wilbur Ross aga Euroopa Komisjoni kaubandusvolinikuga, et arutada väljavaateid USA valitsuse vahetusega seiskunud kaubanduskõneluste jätkamiseks.

Täidetud lubadustest on Trump andnud rohelise tule vastuolulistele naftajuhtmetele ning tulnud vastu söetööstusele, käivitades protsessi, mis pöörab tagasi Obama ajal karmistatud keskkonnanõuded. Pariisi kliimaleppest ei ole Trump seni aga lahti öelnud – kuuldavasti pole administratsioonis üksmeelt. Trump on algatanud analüüsi USA terasesektori olukorra hindamiseks, et selgitada välja USA kaubanduspartnerite võimalik ebaaus kaubanduspraktika mis õigustaks imporditollide kehtestamist. Sõnumit, et USA nõuab oma turu avamise eest sama avatud turgu ja võrdset kohtlemist ka kaubanduspartneritelt, kordasid USA esindajad äsja Washingtonis IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul.

Piirimaksust, millega Trump ähvardas teiste seas Saksa autotootjaid, pole tänaseks asja saanud. USA meedia kirjutab, et Valge Maja on sellisse lahenduse suhtes pigem leige. Wall Street Journal kirjutas, et maksureformina näeb Trump pigem ettevõtte tulumaksu kärbet 35 protsendilt 15%-le, mis oleks Trumpi sõnul suurim maksukergendus USA ajaloos. Kate peaks suuresti tulema majanduskasvu kiirenemisest. USA Kongress ei pruugi taolist lahendust heaks kiita, mis USA eelarvedefitsiiti veelgi suuremaks käristaks. Nii tuleb ka maksureformi ümber alles hulk vaidlusi ning tänasega selgub plaanitud maksureformi olemus alles üldistes joontes. Samuti pole triljoni dollari suurune infrastruktuuri investeeringute kava veel konkreetsemat sisu saanud.

Mida arvavad Donald Trumpi toimetulekust riigi valitsemisega ameeriklased? WSJ/NBC News viimase küsitluse järgi ei olnud 54% vastanuist Trumpiga rahul. Majanduspoliitikas jaotusid hinnangud aga tasavägiselt – 44% kiitsid Trumpi tegevuse heaks ja 46% ei kiitnud.