Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuumus sunnib inimesed põgenema

    Teadlased hoiatavad, et kui globaalse soojenemise vastu kiireid samme ei astuta, on peagi nii mõnegi riigi kliima elamiskõlbmatu, kirjutab mai Imeline Teadus.

    Aastakümneid on teadlased juhtinud tähelepanu asjaolule, et inimtegevusest tingitud kliimamuutused on hoogustunud ning meie harjumuspärane ilmastik võib drastiliselt ümber kujuneda. Üle maailma puruneb üks kuumarekord teise järel, kuid just Pärsia lahe riikides on kliimamuutused saavutanud sellise tempo ja ulatuse, et sealsed suurlinnad võivad juba sel sajandil sõna otseses mõttes elamiskõlbmatuks muutuda. See sünge ennustus koorus Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ja Loyola Marymounti ülikooli teadlaste uurimusest, mis avaldati 2015. aastal ajakirjas Nature Climate Change.
    Teadlased kasutasid oma töös nn märga termomeetrit. Õhu suhtelise niiskuse ja kastepunkti mõõtmiseks pruugitakse nimelt kaht kõrvuti asetsevat termomeetrit, millest üks on kuiv, teine aga mähitud märja riide sisse. Viimaselt aurustub vesi ning termomeeter jaheneb. Mida kuivem õhk, seda suurem on nii aurustumine kui ka jahenemine. Märg termomeeter näitabki madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku. Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada õhuniiskuse.
    Märja termomeetri näidule 35 °C vastab kuiva termomeetri näit 46 °C koos 50protsendilise õhuniiskusega. 2015. aasta juulis kujunesid Iraani linnas Bandar-e Mashshahris ilmaolud peaaegu selliseks. Põrgupalavuse kuumaindeks ehk tajutav temperatuur ulatus kuni 74 Celsiuse kraadini.

    Suurriigid relvastuvad digitaalselt

    Vananemist saab peatada

    Paraku võivad sellised ilmad muutuda Pärsia lahe ümbruskonnas tavapärasteks. Uuringu kohaselt on Dubai, Abu Dhabi ja Doha linnade elanikud esimesed, kes globaalse kuumenemise tõsiseid tagajärgi omal nahal tunda saavad. Pärast aastat 2070 hakkab suvepäevi, mil märja termomeetri näit ületab 35 °C, sealkandis esinema võib-olla koguni igal kümnendil. See võib tähendada, et 100 aasta pärast on need suurlinnad maha jäetud.
    Kuumalained üha sagedasemad
    Ehkki Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ilmastikumuutused on kõige märgatavamad ja ohtlikumad, registreerivad meteoroloogid senisest kõrgemaid temperatuure üle kogu maailma.
    Õnneks leiab enamik teadlasi, et kuumenemist on veel võimalik peatada. ÜRO 2014. aasta kliimaraportis, mille koostamisse hõlmati eri teadusvaldkondadest kokku üle 800 eksperdi, kirjutati, et kui riikide liidrid astuksid kiireid samme CO2 atmosfääri paiskamise järsuks vähendamiseks, siis on võimalik hoida Maa keskmise temperatuuri tõusu alla 2 kraadi.
    Globaalne soojenemine ei ole seega enam kauge ja ebamäärane probleem. Juba praegu on kuumus terve maailma endasse mähkinud ja ähvardab miljoneid inimesi oma kodudest peletada. Mitu prognoosi viitab, et muutuv kliima kujuneb massiimmigratsiooni peamiseks põhjuseks.
    Lämmatav kuumus võtab miljoneilt kodu
    Kuiv kuumus on kergemini talutav kui suure õhuniiskusega kaasnev kuumus, sest niiskes õhus ei suuda higistamine keha enam jahutada. Austraalia New South Walesi ülikooli teadlased joonistasid kaardi, millel kujutasid märja termomeetri näidu tõusu 10 kraadi võrra. Kaardi heledamad alad muutuksid sel juhul elamiskõlbmatuks.
    Pikemalt loe kliimamuutustest mai Imelisest Teadusest.
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: me teame, et väärime kõrget palka Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
SEB kolme kuu kasum kahanes 31 miljoni euroni
SEB Pank teenis tänavu esimeses kvartalis kasumit 31,4 miljonit eurot, samas kui mullu samal ajal ulatus näitaja 50,9 miljonini.
SEB Pank teenis tänavu esimeses kvartalis kasumit 31,4 miljonit eurot, samas kui mullu samal ajal ulatus näitaja 50,9 miljonini.
Raadiohommikus: pangad, linnaruum ja kodude renoveerimine
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis vaatame otsa LHV tulemustele, uurime investeerimisstrateegiate ning eramajade renoveerimise kohta ning kommenteerime linnaplaneerimise küsimusi.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis vaatame otsa LHV tulemustele, uurime investeerimisstrateegiate ning eramajade renoveerimise kohta ning kommenteerime linnaplaneerimise küsimusi.