Macronil on hea lähtepositsioon

Prantsusmaa valimistega on oluline poliitiline risk euroalal maandatud. Ülimadalate intressimäärade aeg hakkab läbi saama, ütles teisipäeval Berliinis Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble.

Juba mõnda aega on seda debatti tagant tõuganud euroala inflatsiooni kiirenemine ja majandusväljavaadete paranemine. Samas peab keskpank olema valvas, et ei korrataks kord juba tehtud viga – kui aastal 2011 hakati rahapoliitikat karmistama liiga vara.

Prantsusmaa uus president vajab samuti oma reformikavale võimalikult soodsat keskkonda – majanduse tõusutsüklis on alati lihtsam reformida ja oht, et kärped langusele hoogu lisavad, on väiksem. Teisalt, mis on negatiivne, võib see vähendada reformide vajaduse tunnet.

Macronil on visioon ka rahaliidu reformidest, kuid Schäuble toonitas taas, et reformid algavad kodust.

Valimiskampaanias oli Emmanuel Macronil väga palju õnne. See õnn näib ses mõttes jätkuvat, et erinevalt kahest viimasest ühe mandaadiga jäänud presidendist Nicolas Sarkozyst ja Francois Hollande’ist alustab Macron oma ametiaega majanduse tõusutsüklis. Ettevõtjate kindlustunne oli aprillis tugevaim 2011. aastast ja ostujuhtide indeks osutab majandusaktiivsusele, mis ei ole Saksamaast sugugi kehvem. Firmade kasumid on osaliselt tänu Hollande’i ajal jõustunud maksukergendusele tõusule pööranud ja investeeringud kasvavad.

Prantsusmaa majanduse kolm suurimat probleemi on aga suur tööpuudus, majanduskasvu aeglus ning tohutu avalik sektor – 57% SKPst.

„Prantslased kulutavad liiga palju ja valedele asjadele,“ torkas sel nädalal Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Juncker.

Tööpuuduse näit oli viimastel andmetel 10,1% tasemel, mis ei ole võrreldes kriisiaastaga 2009 paranenud. Ja see on kaks korda kõrgem kui Saksamaal. Just suur tööpuudus tingis ametist lahkuva presidendi suure ebapopulaarsuse ning otsuse teist ametiaega mitte taotleda.

Reaalnäitajates oli Prantsusmaa SKP elaniku kohta 2016. aastal samal tasemel kui aastal 2007, samas kui Saksamaal on see 7% tõusnud. Prantsusmaale tähendab see kadunud kümnendit. Kuid nüüd on majanduskasvu väljavaated paranenud mitte üksnes Prantsusmaal, vaid maailmamajanduses laiemalt. Prantsusmaale prognoosib keskpank tänavu SKP kasvu 1,3%.

Macron ei olnud presidendivalimistel Prantsuse ettevõtjate esimene eelistus – konservatiivide kandidaat Francois Fillon lubas palju radikaalsemaid reforme. Macroniga kohtumise järel on aga ettevõtjad kinnitanud, et uuel presidendil on hea arusaamine, mida riigi majandus vajab.

„Ükski teine kandidaat ei paistnud tänast maailma nii hästi mõistvat. Tal on väga ettevõtlik, pragmaatiline ja avatud vaim ning võime meeskonnatööks,“ ütles agentuurile Bloomberg luksuskaupade tootja LVMH Põhja-Ameerika piirkonna endine juht Renaud Dutreil.

Macron tahab alustada maksukärbetega ja reformidega tööturul. Eriti on tema plaanidest võita väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning start-up-firmadel. Rohkem läbirääkimisi tööaja ja palgatingimuste üle peab toimuma ettevõtte tasandil. Macron ütles, et tahab tööturu reformid kehtestada valitsuse dekreediga. See hüppaks üle debatist parlamendis, mis võimaldaks muudatustel kiiremini jõustuda.

Prantsusmaa ametiühingud moodustavad aga juba vastasrinnet ja hoiatasid reformide kiire läbisurumise eest, kirjutas Financial Times. Päev pärast Macroni valimisvõitu olid esimesed protestijad Pariisi tänavail. Ürituse toetajaks ametiühingud CGT ja SUD.

Prantsusmaa ettevõtjate keskorganisatsiooni Medef president Pierre Gattaz aga kiirustas presidenti tagant just tööturu reformidega. Sellest sõltuvad ülejäänud reformid. Mida oleks kergem ellu viia, kui Macroni liikumine – uue nimega La République En Marche! juunis parlamendis tugeva esinduse saaks. Uuringufirma Ipsos küsitluse järgi soovis viimast vaid 60% küsitluses osalenud prantslastest.

Macron oli presidendivalimistel ka ainus kandidaat, kes lubas Prantsusmaa eelarvedefitsiidi euroalal lubatud ülempiiri alla viia. Seda on Prantsusmaal muu hulgas vaja selleks, et saada suurem kaal Saksamaa silmis euroala reformimiseks. Macronil on selge visioon, mida euroala paremaks toimimiseks vaja oleks – euroala oma eelarvet ja rahandusministrit. Wolfgang Schäuble ütles, et on ka ise samu ideid pakkunud, kuid kõik need eeldavad Euroopa Liidu aluslepingute muutust. Mis pole lähiajal tõenäoline.

Mis siiski debatti ei seiska – sel kuul paneb Euroopa Komisjon lauale arutelupaberi rahaliidu reformiks. Sest hoolimata sellest, et Prantsusmaal ei pääsenud võimule riigi euroalalt välja viia lubanud Rahvusrinne, ei ole euro jaoks eksistentsiaalsed riskid kadunud. Nagu sõnastas sel nädalal Goldman Sachsi juht Lloyd Blankfein: „Edasi tulevad Itaalias valimised, Saksamaa valimised, ja kõik need peavad minema õigesti, et asi jälle eksistentsiaalseks ei läheks,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Emmanuel Macroni võiduga on rahaliit ja Euroopa Liit saanud uue võimaluse.