Wall Street Journali andmeil võetakse raha 20 miljardi euro suurusest riiklikust "abifondist", mida koguti just pankade päästmist silmas pidades. Praegune abipakett tähendab, et iga itaallane peaks pangale päästmise eest maksma ligi 300 eurot. Väljalubatud 17 miljardist eurost 5,2 läheb otse Intesale ning lisaks pannakse kriisipangad ostnud Intensa jaoks kõrvale veel 12 miljardit – garantiiks, et ostetud varad panka ennast raputama ei hakkaks.
Kahe Itaalia panga päästmine on tekitanud palju küsitavusi: alles 2016. aastal lepiti Euroopa Liidus kokku, et rahva rahaga – nagu viimases kriisis – panku enam päästma ei hakata. Itaalia soovis juba märtsis Euroopa Liidult erandit, mis oleks tal võimaldanud kahele pangale riigiabi anda, kuid sai eitava vastuse.
Euroopa Liidus tegeleb pankade päästmisega Simple Resolution Board ja kui Itaalia nüüd sealt uuesti luba küsis, viidati seal Wall Street Journali andmetel sellele, et kaks panka "ei mõjuta oluliselt finantsstabiilsust", ehk kaks panka, mille osakaal Itaalia panganduses on ligikaudu kaks protsenti, on piisavalt väikesed, et jätta otsuse tegemine Itaaliale. Seal ei raisanud valitsus otsuse tegemisega aega.
Itaalia otsus tähendab, et kahe panga sulgemine läheb maksma 17 miljardit eurot. Otsus peaks kaitsma eelisvõlakirjade ja säästukontode omanikke. Seevastu niinimetatud junior-võlakirjade omanikud (madalama nõudejärguga võlakirjad), mis on kõrgema riski ja kõrgema intressimääraga, kannavad Financial Timesi andmetel kaotusi. Kaotajateks on tõenäoliselt ka mõlema panga aktsionärid, kelle väärtpaberid muutuvad sulgemise tagajärjel väärtusetuks.
Kiiret otsust kannustasid valimised?
Kuigi Itaalia valitsus põhjendas pankade päästmise otsust vajadusega päästa uute vapustuste eest Itaalia majandust, mis alles hakkab kriisist väljuma, mängivad toimunus oma osa ka lähenevad valimised.
Sel pühapäeval peeti Itaalias kohalike valimiste viimane voor (esimene oli 11. juunil) ning märgid näitavad paremtsentristide seisu tugevnemist. Pühapäevastel valmimistel näitasid jõudu pagulasvastane Põhja Liiga ja Silvio Berlusconi Forza Italia, kes WSJ andmetel kogusid 54 protsenti häältest.
Valitsevad demokraadid said tulemusteks 46 protsenti häältest ning kuna võimul olevad vasakpoolsed on edumaad kaotamas, siis kardavadki nad, et pankade kukkumine võib tuua doominoefekti kogu Itaalia pangasüsteemis, mis võib valijad järgmisel kevadel toimuvatel üldvalimistel parempoolsete kätte mängida. Itaallased, kes Šveitsi ajalehe Neuer Züricher Zeitungi värske analüüsi järgi on vaesemad kui 2007. aastal, võiksid majandusliku olukorra halvenemisel kursimuutuse poolt hääletada.