Majandust tõstsid rohked investeeringud

Mertsina sõnul suurenesid teises kvartalis koguinvesteeringud 18%, ettevõtetesektoris aga 21% ja valitsemissektoris isegi 47%. „Valitsemissektori investeeringud suurenesid peamiselt hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse, mis seletab ka riigitellimusel tehtavate ehitustööde jõulist kasvu,“ ütles ta.

Teises kvartalis andis suurima panuse majanduskasvu ehitussektor. „Kuna riik oli teise kvartali lõpuks teinud Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest väljamakseid vaid 12%, kuid heakskiidetud projektide rahaline maht oli juba veidi üle poole kogu saadaolevast summast, siis võib eeldada, et lähiajal hakkavad Euroopa Liidu rahad veelgi suuremat mõju valitsemissektori investeeringutele andma,“ ütles ta.

Mertsina märkis, et Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on tõusnud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele, rakendatud tootmisvahendite määr on koos nõudluse ja tootmismahtude kasvuga tõusnud juba üle pikaajalise keskmise, mistõttu võib prognoosida ka ettevõtetesektori investeerimisaktiivsuse jätkumist. Samuti on investeeringutele toeks madalad intressimäärad. Euroopa Keskpank hakkab oma baasintresse tõstma tõenäoliselt alles ülejärgmisel aastal.

Kuigi välisnõudlus on jätkuvalt tugev ning pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, aeglustus ekspordikasv teises kvartalis ning kaupade ekspordimaht isegi vähenes. „Selle peamiseks põhjuseks oli mobiilsideseadmete väljaveo langus,“ sõnas Mertsina. Kaupade ekspordimahu vähenemine pidurdas ka meie peamise eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, lisandväärtuse kasvu teises kvartalis. Mobiilsideseadmete eksporditellimused on languses olnud juba 10 kuud järjest, mistõttu võib eeldada, et ka lähiajal nende väljaveo langus jätkub, mis avaldab negatiivset mõju kogu kaupade ekspordile Kui jätta kõrvale mobiilsideseadmed, on Eesti ettevõtete eksporditellimused aga kasvamas ning ettevõtted on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks.