Prantsusmaa võttis Vene oligarhi pantvangi

Väljaande andmeil käib jutt mitmest kümnest miljonist eurost. Lisaks kirjutas leht, et koos Kerimoviga peeti kinni veel neli inimest – tema palgal olevad tegelased, kes töötasid tema heaks mitmel kinnisvaraobjektil, mis väidetavalt talle Prantsuse Rivieras kuuluvad.

Le Figaro kirjutas, et uurijate versiooni järgi ostis Kerimov arvatavasti läbi variisikute ja varifirmade kinnisvara Vahemere rannikul, kus armastab puhata jõukam rahvas. Seejuures märgiti dokumentides majade ostuhind turuhinnast märgatavalt madalamaks, et Prantsuse riigile vähem makse maksta. Reuters kirjutas, et Prantsusmaal on maksimaalne karistus sellise süüdistuse eest kuni 10 aastat vanglat.

Prantsuse meedia andmeil jättis prokuratuur Kerimovi vabadusse 5 miljoni eurose kautsjoni vastu, kuid temalt võeti ära pass ning tal on keelatud piirkonnast lahkuda. Samuti on tal keelatud teatud inimestega suhtlemine ning ta peab ennast regulaarselt politseis näitamas käima.

Kerimov peeti kinni esmaspäeva õhtul Nice’i lennuväljal ja viidi sealt otse politseijaoskonda. Prantsuse meedia teatel on uurijad Kerimovi maksuasjaga tegelnud juba 2014. aastast, tänavu veebruaris oli ühes tema Prantsuse villas ka läbiotsimine.

Venemaa saatis senaatorist Kerimovi kinnipidamise järel Prantsusmaale ametliku noodi, öeldes et tegemist on riigi kõrgema võimu kandjaga, kellel on diplomaatiline puutumatus. Venemaa välisministeerium rõhutas, et riigi parlamendi ülemkoja liikmena on Kerimovil puutumatus ka välisriigi territooriumil läbiviidava kriminaaluurimise suhtes. Prantsusmaa välisministeerium vastas aga, et selle, millele diplomaatiline puutumatus laieneb, otsustab Prantsusmaa kohus. Kuna Kerimov oli Prantsusmaal isiklikes asjus, mitte ametliku delegatsiooni liikmena, on ka tema diplomaatiline pass Vene parlamendi ülemkojas hoiul.

Märtsis kirjutas ajaleht Nice Matin, et veebruaris olid Kerimovi Antibes’i villas läbiotsimised. Väljaanne kirjutas, et uurijate sõnul oli villas tehtud 580 000 euro eest remonti, mille maksis kinni Kerimov, garaažis aga olid Ferrari ja Bugatti.

Vastavalt dokumentidele kuulub villa aga Šveitsi pankurile Alexander Studhalterile, kuid Prantsuse võimud oletavad, et viimane on vaid fiktiivne omanik, kirjutas Nice Matin kevadel. Kerimovi abi kommenteeris seepeale Vene majandusväljaandele RBK, et senaator ei ole kõnealuse kinnisvara omanik, ja et talle ei kuulu väljaspool Venemaad üldse kinnisvara.

Tuludeklaratsioonis 2016. aasta eest märgib Kerimov, et talle ei kuulu väljaspool Venemaad kinnisvara.

Forbesi 2017. aasta Venemaa miljardäride reitingus on Dagestanist pärit Kerimov 21. kohal, tema varanduseks hindas väljaanne 6,3 miljardit dollarit. Oma rikkusele pani ta aluse pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, ta on olnud näiteks Gazpromi ja Sberbanki aktsionär.  Kerimovite perele kuulub 82,44% Venemaa suurimast kullakaevandajast Poljus ning Mahhatškala rahvusvaheline lennujaam. Ärimehele kuulus kaua ka Mahhatškala jalgpalliklubi Anži – omanikuna oli ta väga helde ja ostis sisse kalleid tähti, näiteks Kameruni ründaja Samuel Eto’o.

Pärast seda, kui Venemaal keelati senaatoritel äris osalemine, pidi Kerimov ametlikult oma ettevõtetest loobuma. Nüüd on ta oma ärisid järk-järgult edasi andnud 21aastasele pojale Saidile, näiteks lennujaam kirjutati nooruki nimele sel aastal, kirjutas RBK.

Kerimovi sissetulek on vastavalt mullusele deklaratsioonile 5,4 miljonit rubla (77 700 eurot), tema naine teenis aga 3,9 miljonit rubla (56 160 eurot). Mingit kinnisvara talle deklaratsiooni järgi üldse ei kuulugi.