Kuidas müüa ja osta pankrotivara?

"Elektrooniline oksjonikeskkond on võimaldanud teenida vara mahamüümise pealt suuremat lõpphinda, mis on kasuks eelkõige võlgnikele, kelle võlgu tasutakse tänu sellele suuremas mahus," rääkis vandeadvokaat Magnus Braun.

Ametliku keskkonna suurim eelis ongi tema sõnul see, et ükski konkureeriv pakkuja ei saa enampakkumise kestel teada, kui mitme isikuga ta konkureerib, rääkimata nende isikute tuvastamisest või aimamisest.

Teiseks käib isikute autentimine rahvastikuregistri või äriregistri andmepäringute teel ID-kaardi või mobiil-IDga - kasutajanimesid ja paroole Eesti residentide puhul ei kasutata. See omakorda välistab võõra identiteedi kasutamise.

Miks eelistada ametlikku müügikanalit?

Kui ettevõttel on plaan soetada veebis müüdavat pankrotivara, siis tasub seda teha ametlikust keskkonnast, rõhutas Braun. Pankrotihaldurite ja kohtutäiturite ametlik müügikanal on oksjonikeskus.ee, mille kasutamine on täituritele-halduritele seadusega ette nähtud ja igati reguleeritud.

"Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole eelistuste kohta analüüsi läbi viinud, kuid usun, et kõige enam vara liigub läbi selle keskkonna. Kinnisvaraportaalides peegelduvad juba avaldatud kuulutused," märkis vandeadvokaat Magnus Braun.

Kindlasti tuleb veenduda, kas tegu on avalik-õigusliku või muu vara vormiga - sellest sõltub vastutuse võtja. Pahatihti jäävad erakeskkondade tehnilise korraldusega tegelevad haldurid pankrotihaldurite ja ostjate jaoks hämaraks.

Kellel lasub garantiivastutus?

Riskid muidugi jäävad. Vara ostmisel on suurem risk saada puudusega asi. Paraku pole tihti nõudeid hiljem kellelegi esitada.

"Täitemenetluse seadustiku järgi ei vastuta asja müümisel kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. Sama regulatsioon kehtib ka pankrotivara müügi korral," tutvustas Notarite Koja tegevdirektor Eve Strang seadust.

Üks erand siiski on. Tavaliselt omandatakse kinnisasi enampakkumisel avalik-õigusliku toimingu alusel, nagu ka täitemenetluses toimuva enampakkumisega. Kuid pankrotiseadus võimaldab müüa pankrotivara ka eraõigusliku lepingu alusel. Ja sellisel juhul lasub müüjal vastutus asja eest ka peale asja üleandmist ostjale.

"Kinnisasja müümisel sõlmitakse võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping, mille peab asjaõigusseaduse kohaselt tõestama notar. Müüjaks on pankrotihaldur, kes käsutab pankrotivara. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik," selgitas Strang.

Seadistus teeb osalemise lihtsaks

Vara jõuab veebi käsitööna ehk haldur kooskõlastab toimkonna või võlausaldajatega müügitingimused, teeb fotod ning avaldab kuulutuse.

Oksjon toimub üldjuhul järgmiselt:1)    kuulutus on avaldatud kindla aja jooksul, huvilised tutvuvad ja tasuvad tagatisraha;2)    kui registreerimisaeg lõpeb, lubab haldur oksjonile need, kel tagatisraha tasutud ja kes on enampakkumise tingimustega nõus;3)    enampakkumine - osalejad saavad teha pakkumisi, jälgides hinna kujunemist.

Kui osaleja on enampakkumisele lubatud, võib ta kohe seadistada maksimaalse hinna, mida on nõus tasuma. Seda hinnapakkumise limiiti keegi teine ei näe. Kui enampakkumine algab, ei pea osaleja tingimata arvuti juures aega parajaks tegema, vaid arvuti teeb tema eest ise ülepakkumisi kuni seadistatud limiidini.

Kui limiit täitub, saab osaleja enda e-aadressile teate, et limiit on ületatud. Soovi korral võib ta limiiti tõsta või jätkata üksikpakkumiste tegemist. Kui enampakkumine läbi, koostab haldur vara enampakkumise akti. 

"Üldjuhul antakse vara üle vahetult. On ka juhuseid, kus müügikuulutusse peab märkima, et vara asukoht ei ole teada. Kuulutusi ja tingimusi tasub hoolsalt lugeda, et arusaamatusi vältida," lisas Braun.

.