Hotelle ja restorane ootavad suured väljakutsed

Artikkel

- Uudised
- Maarit Eerme
- 8. veebruar 2018 kell 6:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hotelle ja restorane ootavad suured väljakutsed
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa Foto: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Hotellide ja restoranide suurimad väljakutsed on tööjõud, palk, kodumajutus ja see, kuidas rohkem turiste meelitada. Alanud aasta tõotab sellele valdkonnale tulla kohandumise aasta.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht ning hotellide London, Pallas ja Sophia juhatuse liige Verni Loodmaa ei usu, et see aasta sektorile väga murranguline tuleb ning suuri üllatusi toob. “Ennustada ei tahaks, kas majanduslangus tuleb või ei,” sõnas Loodmaa.
Tema sõnul on praegu maksuvõitlused kõik võideldud. “2018 tuleb kohandumise aasta, kuna maksumuudatused toovad kaasa hinnatõusu. Klient on selgelt hinnatundlik,” ütles ta.
Sel aastal saavad kindlasti suureks väljakutseks ka tööjõu küsimused. “Kuid kõige suurem ootus on, et Eestile jaguks piisavalt turiste,” rääkis Loodmaa. Praegu on mõne aasta tagune turistide kahanemine pöördunud mõõdukaks tõusuks. “Loodame, et see tõus jätkub ka 2018. aastal.”
Turismi üheks piduriks on infrastruktuur: Tallinna–Tartu maantee, rongiliiklus, jõudmine saartele. “Need teemad ei ole uued, aga on jätkuvalt murekohad. Istume ka Tallinna lennujaama juhiga laua taha ning arutame, mis on nende plaanid, kuidas otselendudega pääseks paremini Tallinna,” ütles Loodmaa. “Me konkureerime lähiriikidega ning iga ühendus, mis juurde tuleb, on meile plussiks.”
Noored tahavad paindlikkust
Noored küll tulevad hotellidesse ja restoranidesse tööle, aga ei seo ennast selle tööga pikalt. Kuna maailm on avatud, otsitakse väljakutsuvamaid võimalusi. “Peame andma noortele teadmise, et siin on palju huvitavaid ameteid ning võimalus jõuda vastutusrikkamale ametikohale,” rääkis Loodmaa.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuhi Maarika Liivamägi sõnul on teenindaja töö selline, kus peab olema füüsiliselt kohal, seda ei saa kaugtööna teha. ”Millenniumipõlvkond tahab paindlikkust, vabadust ja ametikohtade vahel liikuvust, mitte rutiini. Nad soovivad olla näiteks kolm päeva vastuvõtus ning siis restoranis.” Liivamägi sõnul planeerivad juba suuremad hotelliketid oma sisseelamiskoolitusi nii, et inimesed saaksid planeerida töökohtade vahel liikumisi.
Loodmaa ütles, et ka vanemad inimesed on neil väga oodatud. “Kui hotellis võetakse klient mõnusa tundega vastu, siis see jääb neid pikka aega saatma.” Tema sõnul on tegemist füüsiliselt raske tööga ning seetõttu ka eakamad inimesed kardavad. “Kuid meil on siiski palju paindlikkust, mida saab vastavalt inimestele kohandada.”
Loodmaa sõnul ei väärtusta ühiskond teenindajat. “Meie häda on see, et kui tegemist on hea teenindajaga, siis ühiskond ja ka tarbija ei ole nõus maksma selle eest kõrgemat hinda,” ütles ta. Lisades, et sellisel juhul lähevad head teenindajad uusi väljakutseid otsima.
Viimased aastad on toonud uue majandusharu osa – jagamismajandus. Eestis on külaliskortereid umbes 3000, mis on võrdne 15 Hiltoni hotelliga üle Eesti. “See on meie traditsioonilist ja heatasemelist majutust mõjutanud ja oluliselt kõigutanud,” ütles Loodmaa. “Ka külaliskorteritel peaks olema kohustus täita sanitaar-, andmekaitse-, turvalisuse, maksude maksmise ja muid nõudmisi.”
Jagamismajandus ei piirdu Loodmaa sõnul ainult majutuse ja transpordiga, järgmine samm on kodurestoranid ning see on valdkonna lähiaegade järgmine väljakutse.
Loodmaa rääkis, et algselt oli kodumajutuse idee selline: inimene läheb kodust ära ja annab selle kellelegi samal ajal kasutada. “Täna lõhub see traditsioonilist üüriturgu, sest nähakse, et lühiajaliselt suudetakse rohkem raha teenida,” ütles ta. Amsterdam, New York ja Berliin on sellisele jagamismajandusele piirangud pannud ning Loodmaa sõnul jõuavad need ka peagi meile.
Madalad palgad ja ümbrikupalk
Statistika näitab, et valdkonnas on ühed madalamad palgad, aga kasvuprotsent on viimasel paaril aastal olnud üks kiiremaid. “Kuid see ei ole meie palgapositsiooni parandanud,” ütles Loodmaa. Tema sõnul on palgasurve väga suur, teine põhjus võib olla see, et on suurenenud ausalt makstava palga hulk. “Töötamise register on tänuväärne koht. 2016. aastal suurenesid aastaga makstud maksud 18 miljoni euro võrra, see on väga suur number. Sama trend jätkus ka 2017. aastal, kuid mitte nii suures mahus,” rääkis Loodmaa.
Hotellide ja restoranide sektor on ümbrikupalkade maksjate seas TOP 5 hulgas. Liit on maksuametiga koostööd teinud juba neli aastat ning seda tegevust jätkatakse.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on õnnelik, et valitsus jättis majutuse käibemaksu muudatuse ära, sest see erisus kehtib 25 riigis. “See oleks oluliselt halvendanud meie konkurentsivõimet ning toonud ka majutuses ümbrikupalkade ja tulude varjamise laine.”
Loodmaa sõnul ei ole madalamad maksumäärad ettevõtete rikkaks tegemiseks, vaid pigem ikka selleks, et nad saaksid ausalt majandada. “See on teema, mille võiks enne järgmisi riigikogu valimisi tõstatada," paneb ta ette ja lisab, et madalamad maksud on olulised väikeettevõtlusele, et ellu jääda. “Vaja on tööjõudu, et mitte pakkuda klientidele pulbrist tehtud kastmeid ning ettevalmistatud liha,” ütles ta ning lisas, et tuleb leida lahendus, et helesinine unistus ausast restoranipidamisest realiseerida. “Tänase maksukoormusega on raske ausalt makse maksta.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum