Eestlased on olnud suured krevetipüüdjad.Foto: Sven Arbet
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kalurid pääsevad taas krevette püüdma
Täna lõppes Tallinnas viis päeva kestnud Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) koosolek, kus otsustati, et tuleval aastal saab Eesti Loode-Atlandi vetest püüda senisest rohkem turska ja meriahvenat, krevetipüük avaneb ilmselt 2020. aastal, teatas keskkonnaministeerium.
„Eestlased olid aastaid Loode-Atlandi suurimad krevetipüüdjad, kuid varude halvenedes pandi püük kinni. Kõik näitajad osutavad aga sellele, et aastast 2020 saame selle taastada. Selleks ajaks pea kümme aastat kinni olnud krevetipüügi avamine elavdaks kahtlemata meie kalaturumajandust oluliselt,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
„Ilmestamaks seda, milline saak hetkel saamata jääb, toon näite 2005. aastast, kus üheksalt Eesti lipu all sõitvalt laevalt püüti 12 290 tonni krevette,“ lisas Kiisler.
Teised Eestit puudutavad kvoodiotsused olid seotud meriahvena ja tursaga. Mõlema üldkvooti suurendati, mis tähendab seda, et ka Eestil on tuleval aastal võimalus Loode-Atlandil neid rohkem püüda. Eesti meriahvena kvoot järgmiseks aastaks on 2400 tonni, tursa oma aga 200 tonni, süvalesta 330, rai 300, pikklest 50
Eesti püüab Loode-Atlandil hetkel meriahvenat, süvalesta, turska ja raid. Saagid olid eelmisel püügihooajal kokku umbes 5000 tonni. Meie saagid on aga ulatunud üle 10 000 tonni, seda enne 2010. aastat, mil krevetipüük oli veel avatud.
NAFO koosolekust võttis osa 180 välisosalejat. Tegemist oli 40. aastakoosolekuga. Viimati toimus see Eestis aastal 2005.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.