Artikkel
  • Kuula

    Kinnisvarakuningas vaatab rõõmuga, kuidas majandus langeb

    Kinnisvarakuningaks nimetataval Paul Oberschneideril on plaan, kuidas alanud majanduslangusest kasu lõigata.Foto: Andras Kralla

    Eesti kinnisvaraturul suuri tegusid teinud Ober-Hausi asutaja Paul Oberschneider näeb juba kriisi märke. See on tema hinnangul aga hea hetk sisenemaks turule kinnisvara sildfinantseeringuga, millega ta alustab jaanuaris Londonis.

    Ober-Hausi asutaja Paul Oberschneider tõdes, et peagi näeme, et majandus on juba suures hädas. Esimest märki näeb ta enda sõnul üle maailma oma vara müües. "Kui ma arvan, et mu vara väärtus on tipus, siis tegelikult see ei ole nii," nentis ta. "Mida turg on valmis selle eest maksma, on 50 protsenti vähem."
    Ta märkis, et kui kõik varade omanikud üle maailma peavad oma vara vääruslikumaks, kui need on tegelikkuses, ning peavad järsku olude sunnil need maha müüma, kahaneb vara väärtus 40–50 protsenti. Siis on tema kinnitusel näha vara väärtuse vähenemise nakkavat mõju.
    Lisaks näeb ta ohuna ette seda, et valitsused hakkavad suuri tehnoloogiaettevõtteid reguleerima. Samuti võiksid neid oodata ees kulukad kohtuvaidlused, nagu juhtus omal ajal tubakafirmadega, kui inimesed hakkasid oma hädades, nagu näiteks vähki haigestumises, ühel hetkel neid süüdistama.

    Ma vaatan hea meelega, kuidas SKPd vähenevad.

    Paul Oberschneider
    Ober-Hausi asutaja
    Samuti näeb Oberschneider suurt probleemi kaubanduses. "Minu põlvkond on endale ostnud juba kõik, mida ta tahab. Kui me tahame veel midagi osta, teeme seda veebist, kus see on odavam," ütles ta ja lisas, et noorem põlvkond ei taha nagunii selliselt asju kokku osta. "Nad tahavad kogemusi, reisida, asju jagada. Nad ei väärtusta samasugust tarbimist, millega mina üles kasvasin," tõdes ta. See võiks anda suure põntsu suurtele jaemüüjatele.
    Tema hinnangul on turg valmis suureks korrektsiooniks. Ehkki maailm nägi kümme aastat tagasi majanduskriisi, ütles Oberschneider, et tema hinnangul on pulliturg kestnud juba 40 aastat. "Kui pikaks saab kummilinti venitada? Mingil hetkel läheb see katki ja me ei peaks olema üllatunud, sest pikemaks enam seda linti venitada ei saa."
    Ta tõdes, et ega me ei tea, mis meid nurga taga ees ootab. Näiteks tõi ta krüptoraha, mis sümboliseeribki inimeste iha tulla traditsioonilisest võrgustikust välja ning mitte usaldada enam tavavaluutat. "Nad ei taha uut valuutat, nad lihtsalt ei taha vana valuutat," tõdes Oberschneider. Tema hinnangul ei taha paljud usaldada valitsust või Euroopat ning tahavad valuutat, mis esindab turvalisust ja ohutust ning individuaalsust. "Kes saab öelda, et Brexitiga ei lagune euro laiali? Kes saab öelda, kui palju on mingi valuuta väärt?"
    Languses õige aeg turule siseneda
    Jaanuaris alustab Oberschneider Londonis kinnisvara sildfinantseeringutega (lühiajaline rahastamine enne laenu saamist – toim). "Alati võib tulla lagedale mõne vabandusega, miks praegu ei ole õige aeg. Enamik inimesi mõtlebki nii," ütles Oberschneider ja lisas, et tema mõtleb vastupidiselt, kuidas saaksid asjad õnnestuda. Et enda mõtteid ratsionaalsemaks muuta, on tal meeskonnas teisiti mõtlevaid inimesi.
    Ehkki ta näeb ette majanduslangust, peab ta seda turule sisenemiseks just heaks ajaks. "Ma parem laenan raha välja languses kui siis, kui kõik avavad šampusepudeleid. See on vale ajastus."
    "Ma vaatan hea meelega, kuidas SKPd vähenevad," ütles ta ja selgitas, et tunneb end paremini, kui annab laenu väiksemale summale, kui on see, mida on vara lõpuks väärt.
    Paul Oberschneider tuleb hea meelega oma tootega ka Eestisse.Foto: Andras Kralla
    Turul suur lünk
    Samuti näeb Oberschneider turul nõudluses suurt tühimikku, mille on jätnud sinna pangad. "Pangad on väga ettevaatlikud ja kardavad arendajatele suure riskiga projektide tõttu raha anda." Ta märkis, et pangad tahavad riskantsetesse projektidesse siseneda hiljem, kui on kindel, et see toimib. Sellest tekibki vajadus sildfinantseeringu järele.
    Oberschneideri sõnul nägid nad seda ette ja rääkisid kaks aastat tagasi sellest siinsete pankadega, kuid teda ei usutud. "Kõik ütlesid, et me ei vaja sellist asja, meil on palju likviidsust. Ma ütlesin, et te veel näete, et ei ole."
    Oberschneideri hinnangul on tegelik probleem see, et ei vaadata ette, mis hakkab toimuma. "Minu hinnangul ei ole pankurid üldiselt väga head äriinimesed. Nad oskavad hinnata kohest riski, aga kui küsid neilt, mis juhtub aasta-pooleteise pärast, oleks nagu jänes autotulede ees. "Kaks aastat tagasi ütlesid nad, et turg ei vaja seda toodet, tegelikult praegu vajab."
    Ta selgitas, et nad hakkavad pakkuma rahastust 90% ulatuses projekti maksumusest. Ta märkis, et nad võtavad kasumist oma osa, sest kasumi teenimise hetkeks on nad projekti maksnud nii palju omakapitali. Tänu nii-öelda osaluse ostmisele toimib investeering võlana, millega panditakse neile varad.
    Riskide eest peaks neid aga enim kaitsma kinnisvara valdkonna teadmised ja kogemused, mida ei ole alternatiivsete finantseeringute pakkujatel. Ta lisas, et pankade jäetud tühimik on hiiglaslik ning alternatiivsed finantseerijad ei suuda seda nagunii ka rahaliselt katta.
    "Fintech-sektoris näeme järgmise 12–18 kuu jooksul, et tekib palju probleeme," ütles ta, tõdedes, et nii võiks talle sobiv tühimik veelgi suureneda. Ta tõi näiteks Suurbritannia ühisrahastusplatvormi Lendy, kes laenas kahe aasta jooksul välja 500 miljonit naela ja nüüd on neil 70 protsenti laenudest seisma jäänud. "Inimesed hakkavad küsima, kus on nende raha, miks nad ei teeni lubatud tootlust."
    Oberschneider tõdes, et kõik alternatiivsed laenuandjad ja fintech-platvormid tahavad teenida vahelt raha. Ainuke viis seda teha on raha välja laenata ning raha välja laenamiseks jätavad nad jälgimata pankadelt nõutavad hoolsusmeetmed. "Kui nad seda teeksid, ei laenaks nad raha välja," tõi ta välja suure ohukoha.
    Tema hinnangul ei ole rahastusplatvormid loonud mingisugust väärtust, sest need ei tee tegelikult midagi. "Inimesed on neid usaldanud, sest neile on lubatud fikseeritud intressi. See on absurd. See on vaid turundusjutt."
    Toode võiks tulla aasta pärast ka siia
    Oberschneider märkis, et on rääkinud Tallinnas mõne inimesega, kes kunagi nende jaoks töötasid, ning on palju neid, kes on sildfinantseeringu tootest huvitatud. "Turg ei ole siin nii suur, aga mulle meeldiks olla tagasi ja siin tegutseda. Me peame selle kõigepealt Suurbritannias käima saama."
    Ta tõdes, et kõigepealt peavad nad oma keerulise toote juriidiliselt korrektselt tööle saama ning võiksid laenata välja 100 miljonit naela. "See aitab meid välja õppimistsüklist. Kui me saame selle käima, saame me vaadata muid paiku."

    Oberschneiderile on siinne kaubandus juba 10 aastat arusaamatu

    Eesti kinnisvara kohta ütles Paul Oberschneider, et ta ei mõista seda, mis toimub kaubanduspindadel. "Kõik jaemüüjad on samades kaubanduskeskustes ja Tallinnas on 400 000 inimest. Mida te ostate? Kas te ostate sama toodet igast poest?"
    Tema sõnul ei mõista ta, kuidas suudavad jaemüüjad siin püsida ning maksta üüri, kui igal pool on samad kauplused. "Meie tundsime end enda keskustega alati tugevalt, sest meil oli üks suur ankurüürnik. Mind ei kõigutanud, kui keegi teine ei suutnud üüri maksta, sest ma olin tänu ankurüürnikule kindlustatud. Lisaks asukohale andis see meile kindlustunde."
    Oberschneider tõdes, et ega tal ei pruugi õigus olla, sest sama juttu liiga paljudest kaubanduskeskustest rääkis ta juba 10 aastat tagasi. "Eestis on elaniku kohta Euroopas kõige rohkem kaubanduspinda. Ma ei tea, kuidas see on jätkusuutlik, aga samas ma ütlesin seda ka juba 10 aastat tagasi."

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
"Tuleb olla ahne, kui teised kardavad." Eesti investorid avaldasid uued ostuideed Suure investorite küsitluse tulemused
Reformierakond kukkus võrdsuse sisseseadmise asemel jälle peenhäälestama
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda mikski "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Raadiosaated
Luubi all: krüptoidu Change’i investorid peaksid muretsema
Krüptoidu Change’i juhi Kristjan Kangro firma on viimastel kuudel kinnisvara liigutanud, näiteks selleks, et palk saaks töötajatele makstud.
Krüptoidu Change’i juhi Kristjan Kangro firma on viimastel kuudel kinnisvara liigutanud, näiteks selleks, et palk saaks töötajatele makstud.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Rait Kaarma: mis tõi meid siia, viib meid ka edasi – Warren Buffetti eeskujul
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Amazoni konsultant tunnistas süüd altkäemaksuskeemis
Prominentne Amazon.com Inc. konsultant tunnistas end täna süüdi ettevõtte töötajatele altkäemaksu andmises skeemis, mille eesmärk oli anda veebimüüjatele konkurentsieelis, mille väärtus oli prokuröride hinnangul 100 miljonit dollarit, vahendab Yahoo Finance.
Prominentne Amazon.com Inc. konsultant tunnistas end täna süüdi ettevõtte töötajatele altkäemaksu andmises skeemis, mille eesmärk oli anda veebimüüjatele konkurentsieelis, mille väärtus oli prokuröride hinnangul 100 miljonit dollarit, vahendab Yahoo Finance.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda mikski "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Laps sündis ja jäi isata samal päeval. Taneli telefon enam ei vastanud
Kahtlustuse saanud politseijuhid tule all: "Palun mind mõista, ma pean end kaitsma"
Naised, kes otsustasid üksi emaks saada: "Ma ei ole mingi joonealune erand"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Parkimine maksab liiga vähe
Kujutage ette olukorda, et tuled ratta või bussiga tööle ja kontorihoone omanik maksab sulle selle eest igal hommikul viis eurot peo peale. 110 eurot iga kuu puhtalt kätte. Mille eest? No lihtsalt selle pärast, et tulid tema pinna peale tööd tegema. Tundub lõbus ja pisut veider mõte. Ometigi täpselt niimoodi juhtub siis, kui tuled tööle oma autoga. Jah, kõlab uskumatult, aga parkimine on tugevalt subsideeritud tegevus. Kui muidu autoga seotud tooteid ja teenuseid, näiteks kütust, saad osta põhimõttel omahind pluss müüja marginaal pluss maksud ja aktsiisid, siis parkimist saad enamjaolt poole hinnaga. Kuidas nii? On see hea?
Kujutage ette olukorda, et tuled ratta või bussiga tööle ja kontorihoone omanik maksab sulle selle eest igal hommikul viis eurot peo peale. 110 eurot iga kuu puhtalt kätte. Mille eest? No lihtsalt selle pärast, et tulid tema pinna peale tööd tegema. Tundub lõbus ja pisut veider mõte. Ometigi täpselt niimoodi juhtub siis, kui tuled tööle oma autoga. Jah, kõlab uskumatult, aga parkimine on tugevalt subsideeritud tegevus. Kui muidu autoga seotud tooteid ja teenuseid, näiteks kütust, saad osta põhimõttel omahind pluss müüja marginaal pluss maksud ja aktsiisid, siis parkimist saad enamjaolt poole hinnaga. Kuidas nii? On see hea?
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tehisintellekt muudab täiskasvanute õppimist ja õpikogemust
Värske saade „Õppetund“ võtab seekord vaatluse alla tehisintellekti täiskasvanukoolituses ja uurib välja, kuidas mõjutab tehisintellekt koolitaja ja õppija oskusi. Kus nähakse selles ohtu ja kus abimeest? Kas koolitusvajadus jääb üldse alles, kui tehisintellekt annab meile sekunditega vastused?
Värske saade „Õppetund“ võtab seekord vaatluse alla tehisintellekti täiskasvanukoolituses ja uurib välja, kuidas mõjutab tehisintellekt koolitaja ja õppija oskusi. Kus nähakse selles ohtu ja kus abimeest? Kas koolitusvajadus jääb üldse alles, kui tehisintellekt annab meile sekunditega vastused?
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Estoveri ja Saaremaa Piimatööstuse ühinemine jooksis ikkagi liiva
Veel veebruaris näis, et Estover pole pärast esimest luhtunud katset Saaremaa Piimatööstuse ostmisest lõplikult loobunud, kuid nüüdseks on seegi optimism lahkunud.
Veel veebruaris näis, et Estover pole pärast esimest luhtunud katset Saaremaa Piimatööstuse ostmisest lõplikult loobunud, kuid nüüdseks on seegi optimism lahkunud.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.