Äripäev • 31. detsember 2018
Jaga lugu:

Telefonikõne kergitas toornafta hinda

USA riigipea Donald Trumpi plaan jätta sanktsioneerimata Iraani nafta kokkuostjad pühkis Brenti toornafta hinna aastase tõusu ja langetas seda viimase kahe kuuga ligi 40 protsenti.   Foto: Kevin Lamarque, Reuters/Scanpix

Aasta viimasel kauplemispäeval tõusis toornafta hind ligikaudu 2% võrra, kuid aastaga kukkusid hinnad enim alates 2015. aastast. Aastase languse 20% on põhjustanud hirm, et ülepakkumine maailmaturul jätkub ka järgmisel aastal.

Viimaste päevade toornafta hinna tõusule aitas kaasa Ameerika Ühendriikide ja Hiina riigipeade Donald Trumpi ja Xi Jinpingi telefonikõne, mis Trumpi hinnangul kulges "väga hästi" ja annab lootust, et kaubandussõda suurriikide vahel leeveneb, vahendab Reuters.

Brenti toornafta futuurid tõusid pärast märgilist kõnet 1,04 dollari võrra ehk umbes 2%, mille järel oli barreli hind 54,25 dollarit. Teisalt langes Brenti indeks 2018. aasta jooksul 19%, lõpetades nii kaks aastat kestnud kasvutrendi.

Ühendriikide WTI (West Texas Intermediate) toornafta futuuride hind jäi 46,11 dollarile, mis tähendab 78sendist ehk 1,7% tõusu. Samas sarnaselt Brenti indeksiga on WTI langenud 2018. aastal 24%.

Analüütikud lootsid, et aasta lõpuks tõuseb barreli hind taas 100 dollarini. Lootused põhinesid hindade tõusul, mis kestis aasta algusest kuni oktoobrini, mil Brenti hind tõusis 86,74 dollarini barreli kohta. Seda hinnakasvu toitis peaasjalikult Ameerika Ühendriikide administratsioon, kes soovis üle vaadata Iraani tuumaleppe ja kehtestada Teheranile uued sanktsioonid.

Trumpi järeleandmised

Hinnakasvu aga pühkis ära aasta lõpus tulnud teated, et USA on Iraani sanktsioonides tegemas järeleandmisi ja ei kavatse kehtestada piiranguid Iraani nafta ostjatele. See tähendas, et kuni oktoobrini tõusnud Brenti indeks, mis kõrghetkel jõudis 86 dollarini barreli kohta, kukkus aasta viimase kahe kuuga 40%.

Sellegipoolest ennustatakse toornafta hindadele taastumist. Nimelt kogunevad jaanuaris OPECi riigid koos enda liitlastega arutama tootmise piiramist. Kohtumiselt, kus osaleb ka Venemaa, oodatakse, et tootmist piiratakse 1,2 miljoni barreli võrra päevas.

Tootmismahud kasvavad

Teisalt pidurdavad hinnatõusu endiselt Ameerika Ühendriigid. Tänavu suurimaks naftatootjaks tõusnud USA pumpab endiselt maapõuest välja 11,6 miljonit barrelit päevas. See on tekitanud suurtootjate seas tõmbetuule, mille võimuses kasvab tuleval aastal Venemaa ja Saudi Araabia tootmismaht rekordtasemele.

Sestap leiab näiteks energiakonsultatsiooni ettevõtte Trifecta analüütik Sukrit Vijayakar, et lähiajal pole hüppelist hinnatõusu oodata. "Lähiajal ei näe ma suuri muutusi, kuid esimene suurem hinnamuutus võib tulla 2019. aasta mais, kui lääneriigid hakkavad arutama Iraani sanktsioonide uuendamist," märkis analüütik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas