Nädala lood: sadade miljonitega skeemitamine, võlgade ahel ja suur koondamine

Aasta jooksul koondab Luminor Eestis kokku 130, Lätis 250 ja Leedus 420 ametikohta, teatas pank. Pikemalt saad lugeda artiklist „Luminor: me ei koonda raha pärast“, aga siin meenutame hoopis Luminori panga juhi Erkki Raasukese juttu eelmise aasta septembris, kui kuulsime uudist, et Luminor saab uue omaniku - maailma ühe suurima erakapitalifondi Blackstone. Ilmselgelt on suur koondamine üks tulevase omaniku plaanidest.

Kui pangal on nii palju koondamisruumi, siis milline on nende kasvuplaan Balti riikides? Luminorilt loodeti suurt turuosa kasvu, sest pärast mitme panga lahkumist või koomale tõmbumist Eesti turult (nt Danske, Versobank, DnB) oleks tugevam konkurents hädavajalik: kirjutasime ka sel nädalal, et ettevõtjatel on raskem pankadest laenu saada ja tõusnud on intressimarginaalid.

Luminori uudise valguses jäi Äripäevale silma, et koondamisjuttu on viimasel ajal päris palju olnud, näiteks on koondamisest viimasel paaril nädalal teatanud Stora Enso, Viking Line ja HKScan. Vaatasime ja selgus, et töötuid juhte on Eestis praegu tuhandeid.

Äripäeva ajakirjanikud võtsid sel nädalal luubi alla viisid, kuidas välisfirmad üritavad kümneid ja kümneid miljoneid eurosid Eestist välja viia - maksuamet peatas mullu 560 miljoni euro tulumaksuvabalt riigist välja viimise. Näiteks leiab loost juhtumi, kuidas oma taskuid üritas makse maksmata raha täis toppida Eesti portaali auto24 ära ostnud Soome Sanoma Media Finland. Pikemalt saad lugeda artiklist "Maksuamet ütleb stopp sadadele miljonitele", aga kiire ülevaate skeemitamise viisidest saad siitsamast.

Mis saab olla selle vastu, kui noored mõtlevad varakult investeerimise peale? Mitte midagi, ainult et kui neid meelitab enda juurde vastuolulise mainega USA valuutakauplemiskoolitaja iMarketsLive, mille eest on erinevatel põhjustel aastate jooksul hoiatanud mitme riigi finantsinspektsioon, sealhulgas ka USA ja Belgia, siis leiab Äripäev, et on põhjust asja uurida.

Toome esile ühe näite, mis on jõudnud tarbijakaitseametisse. 17aastane tarbija liitus iMarketsLive'i teenusega, milleks pidi õppevideote jaoks tasuma 170 eurot. Edasiste videote saamiseks pidi ta juurde tasuma kas 135 eurot või leidma 30 päeva jooksul kaks tuttavat skeemi juurde. Väidetavalt lubati 7 päeva jooksul kogu raha tagastada. Kui lapsevanem suhtles hiljem teenuse promojaga, sai ta teada, et tema tütrel pole võimalik kogu tasutud raha enam tagasi saada. Kas tundub okei? Tarbijakaitseametile ei tundunud.

Artikli avaldamisega samal ajal kogunes üle 300 noore Tallinna südalinna Swissoteli ballisaali, et kolm tundi kuulata kõnesid forex-kauplemisest ja miljonäri mõttemaailmast. "Finantsvabadus tekitab huvi ... kuidas elada teistmoodi kui valdav mass, et ma saaksin luua sellise elu, nagu ma soovin," ütles üks neiu asja koha peal vaatamas käinud Äripäeva ajakirjanikule.

Lõppeval nädalal olid teemas võlad. Vilja- ja väetisekaubanduse ning tehnika müügiga tegelev Oilseeds Trade on vajunud raskustesse, ettevõtte juht Veikko Vahar nentis, et lihtne oleks võlguolevad kliendid pankrotti ajada, aga see ei too kiiresti raha arvele ja pigem suunavad nad kliente laenu taotlema. „See kõik võtab aega,“ rääkis Vahar. Põllumajandusfirma Asat juhil Arvi Tupits on konkurendi raskustest kuulnud. „See on alati ahelreaktsioon: neile ollakse võlgu ja nemad oma tarnijatele võlgu, nii see käib,“ kirjeldas Tupits. Tupits ootab ise raha Oilseeds Trade’i tütarettevõttelt. „Peame läbirääkimisi.“

Oilseeds Trade’i kiituseks tuleb öelda, et nad suhtlevad võlausaldajatega, hoopis teistmoodi on kulgenud kurikuulsa muusikafestivali Weekend võlasaaga, kus üritusel tööd teinud ettevõtjad on pikalt teadmatuses oma raha oodanud ja siis saanud kummalisi pakkumisi, näiteks, et lepi 25 protsendiga loodetud tasust või sa ei saa üldse midagi.

Nüüd aga saabuski halb uudis: Weekend Festival Baltic on esitanud pankrotiavalduse ning pankrotihaldur arvab, et oma raha ootavad ettevõtjad saavad loodetud tasust heal juhul vaid mõne protsendi. Kuna lootused on väikesed, palus Äripäev asjatundjal Weekendi näitel selgitada, mida saab üldse teha, kui sinu äripartner on sulle võlgu ja liigub pankrotti.

Eelmisel nädalal kirjutasime Eesti esimestest ühisrahastuse hapudest laenudest, kus kired osapoolte vahel on suurelt põlema löönud. „Ma ei taha olla vaenulik, kuid kõik faktid viitavad sellele, et nad kaasasid kapitali teadmisega, et nad ei kavatse oma kohustusi täita. Meil on väga kahju, et me ei suutnud tuntud ja lugupeetud inimeste kavandatud investeerimiskelmust läbi näha,“ ütles ühisrahastusplatvormi Crowdestate juht Loit Linnupõld CT Kapital OÜ projekti kohta, millelt ootab oma raha tagasi üle 500 investori. Platvormil raha kaasanud ettevõtjal on asjadest muidugi kardinaalselt teistsugune nägemus.

Sel nädalal tabas ühisrahastuse rindel ootamatu uudis rohkem kui 7000 Eesti investorit, kes kasvatavad oma vara Läti ühisrahastusplatvormil Mintos. Selgus, et Suurbritannia finantsinspektsioon lükkas tagasi Mintose taotluse asuda tegutsema nende turul. Kriitikat sai nii portaal kui ka selle juhtkond, aga eriti tasub tähele panna brittide kriitkat, et portaal on küll võtnud kohustuse tuvastada makseraskustes kliente, samas ei selgita Mintos, kuidas täpselt hapud laenud kätte saadakse ning milline on sellistel juhtudel täpne tegevusplaan. Äripäeva veergudel kommenteerisid Mintosele antud punast tuld Mintose kaudu investeeriv ja seda kiitnud investor Kristi Saare, ühisrahastuse investor Tauri Alas, Eesti finantsinspektsioon ja Mintose juht ise.

Äripäev avastas sel nädalal, et mitmekümne ettevõtte 2017. aasta majandusaasta aruanne on tõenäoliselt kehtetu, sest sellele tegi auditi ning andis allkirja isik, kellelt oli selleks ajaks võetud ära luba vandeaudiitorina tegutseda.

Üks, kes sai kohtust teate, et majandusaasta aruanne on kehtetu ja tuleb uuesti teha - muidu tuleb trahv - oli ettevõte Plasto. Firma juht Valeri Pärs ei mõista, miks ta kuskilt ei kuulnud, et vandeaudiitori on loata jäänud. "Kui kelleltki võetakse luba ära, tehku see teatavaks. Kas või ajalehes või siis koduleheküljel, kust saab vaadata, kellel on load läbi saanud,“ ütles ta. "Kuidas siis meie Eesti riigis saab infot? Kedagi enam usaldada ei saa, kuskil kirjas ei ole! Mis see vaene ettevõtja peab tegema?“ Probleemistik avaneb lugejate ees artiklis "Loa kaotanud audiitor tegutses edasi".