Weekendi festivali näitel: mida teha, kui äripartner on sulle võlgu ja liigub pankrotti

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 5. veebruar 2019 kell 10:52
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Weekendi festivali näitel: mida teha, kui äripartner on sulle võlgu ja liigub pankrotti
Räpipunt 5MIINUST on üks neist, kes Weekendi festivalilt õigeks ajaks raha kätte ei saanud. Foto: Liis Treimann
Raskustesse sattunud muusikafestivalil Weekend tööd teinud ettevõtjad ootavad oma raha, kuid Weekend Festival Baltic on esitanud pankrotiavalduse ning pankrotihaldur arvab, et nad saavad loodetud tasust heal juhul vaid mõne protsendi.
Mida saab Weekendi võlausaldaja teha, et oma raha siiski tagasi saada? See sõltub muu hulgas näiteks sellest, kas Weekend Festival Balticu juhatuse liikmed saab juhtunu eest ise vastutama panna.
Pankrotihaldur: Weekendi korraldajate suurim vara on nõue iseenda vastu
Eelmisel nädalal rääkis pankrotihaldur Martin Krupp, et võlausaldajatel esmapilgul suurt lootust pole. Krupi sõnul on Weekend Festival Balticu varad peamiselt nõuded nende enda Rootsi äriühingu vastu, mis on ise pankrotis. "Esialgne arvamus on, et ei paista sellist käega katsutavat vara, mida realiseerida ja võlausaldajatele väljamakseid teha. Teistpidi ka ei hakka silma, et oleks kohe kuskilt mujalt seda raha saada."
Las juht vastutab
Soraineni advokaat Mari Agarmaa märkis, et Weekendi pankroti puhul mängib olulist rolli hooajalise majandustegevuse eripära ja sellest eripärast tingitud riskide realiseerumine. Sellega seostub omakorda juhatuse liikme vastutuse küsimus: kas juhatuse liige on teinud midagi valesti – rikkunud hoolsuskohustust ja tekitanud seeläbi ühingule kahju. "Neid asjaolusid peab pankrotihaldur pankrotimenetluse käigus uurima," ütles ta. Kui selgub, et juhatuse liige on kohustusi rikkunud ja äriühingule kahju tekitanud, on võimalik nõuda nii võlausaldajatel kui ka pankrotihalduril juhatuse liikmelt ühingule tekitatud kahju hüvitamist.
Sel juhul on võimalik, et kahju hüvitis mõistetakse juhatuse liikmelt välja ja seeläbi suureneb pankrotivara, mida võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kasutada, selgitas Agarmaa. Samas raskendab tema sõnul sellise haginõude maksmapanekut see, kui võlgnik on koostanud puudulikult raamatupidamisdokumendid, varjab andmeid või kasutab nn professionaalsete likvideerijate teenuseid.
Tuleks seljad kokku panna
Juhatuse liikmelt kahju hüvitise väljanõudmine pankrotimenetluses võib aga takerduda selle taha, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Agarmaa sõnul peaksid võlausaldajad sellisel juhul kaaluma selgade kokkupanekut pankrotimenetluse kulude katmisel, see tähendab tasuma kohtu deposiiti suurusjärk 3000 eurot. "Raha deposiiti tasumise eesmärk on vältida pankrotimenetluse raugemist (lõppemist vara puudumise tõttu) ja võimaldada pankrotihalduril täita tema ametiülesannetest tulenevaid kohustusi – uurida, kas võlgnik on vara peitnud? Kas keegi võib võlgnikule olla võlgu? Kas juhatuse liikme vastu tuleks esitada kahju hüvitamise hagi või isegi kuriteoteade? Kas on võimalik tagasi võita võlausaldajate huvisid kahjustavaid tehinguid?" õpetas ta.
Kui sellise tegevuse tagajärjel õnnestub pankrotivara suurendada, siis saavad võlausaldajad enda deposiidi tagasi ja on võimalik teatud määral tasuda võlausaldajate nõudeid pankrotivarast, selgitas Agarmaa.
Samas ei tohi tema sõnul unustada, et pankrotimenetluse finantseerimine iseenesest ei ole edupant, vaid tuleb teha koostööd pankrotihalduriga ja vajadusel ise võlgniku raamatupidamist uurida või lasta asjatundjal uurida. Hoolas tuleb olla ka oma nõude tähtajaks esitamisega ja selle tõendamisega nõuete kaitsmise protsessis, kuna hiljem ei ole tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku enam võimalik vaidlustada, välja arvatud juhul, kui nõue põhineb võltsitud andmetel või on oluliselt rikutud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise korda.
Tuleks soodustada kohtu töö tegemist
Agarmaa sõnul on kohtul kohustus omal algatusel tarvitusele võtta abinõusid selliste asjaolude väljaselgitamiseks, millel võib pankrotimenetluse seisukohast olla tähtsust ja korraldada selleks vajalike tõendite kogumise. Et see kohtul hästi õnnestuks, on tema sõnul oluline, et võlausaldajad annaksid võimalikul palju endale teada olevast infost pankrotimenetluse käigus teada.
"Näiteks raamatupidamisega, peidetud vara või tehingutega seoses, aga ka siis, kui näiteks võlgniku juhatuse liige on otsustanud ära kaduda ja pankrotihalduri käed on asja uurimisel seotud. Samuti on kohtul õigus küsida omal algatusel eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks," tõi ta näiteid.
Eraldi ära märkimist väärivad tema sõnul töötajate nõuded, sest need tuleb töötukassal välja maksta olenemata pankrotivara seisust. Töötukassa poolt makstav maksejõuetushüvitis hõlmab saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu, aga ka muid hüvitisi, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
Tuleb ise aktiivne olla
Agarmaa rõhutas, et võlausaldaja raha kättesaamise võimalusi suurendab tema enda aktiivsus. Tuleb ennast kurssi viia pankrotimenetluse asjaoludega ja anda ise haldurile võimalikult palju infot võlgniku ning võlgnikuga seotud isikute kohta, astuda samme raugemise ärahoidmiseks, uurida võlgniku raamatupidamist ja arutada pankrotihalduriga kahju nõuete (teatud juhtudel ka kuriteoteate) esitamise võimalusi.
Samuti tuleb hoolas olla enda nõude tähtaegse esitamisega ning selle tõendamisel nõuete kaitsmise koosolekul, et vältida pikaks venivaid nõuete tunnustamise vaidluseid.
Hetkel kuum