Weekendi festivali näitel: mida teha, kui äripartner on sulle võlgu ja liigub pankrotti

Sel juhul on võimalik, et kahju hüvitis mõistetakse juhatuse liikmelt välja ja seeläbi suureneb pankrotivara, mida võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kasutada, selgitas Agarmaa. Samas raskendab tema sõnul sellise haginõude maksmapanekut see, kui võlgnik on koostanud puudulikult raamatupidamisdokumendid, varjab andmeid või kasutab nn professionaalsete likvideerijate teenuseid.

Juhatuse liikmelt kahju hüvitise väljanõudmine pankrotimenetluses võib aga takerduda selle taha, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Agarmaa sõnul peaksid võlausaldajad sellisel juhul kaaluma selgade kokkupanekut pankrotimenetluse kulude katmisel, see tähendab tasuma kohtu deposiiti suurusjärk 3000 eurot. "Raha deposiiti tasumise eesmärk on vältida pankrotimenetluse raugemist (lõppemist vara puudumise tõttu) ja võimaldada pankrotihalduril täita tema ametiülesannetest tulenevaid kohustusi – uurida, kas võlgnik on vara peitnud? Kas keegi võib võlgnikule olla võlgu? Kas juhatuse liikme vastu tuleks esitada kahju hüvitamise hagi või isegi kuriteoteade? Kas on võimalik tagasi võita võlausaldajate huvisid kahjustavaid tehinguid?" õpetas ta.

Kui sellise tegevuse tagajärjel õnnestub pankrotivara suurendada, siis saavad võlausaldajad enda deposiidi tagasi ja on võimalik teatud määral tasuda võlausaldajate nõudeid pankrotivarast, selgitas Agarmaa.

Samas ei tohi tema sõnul unustada, et pankrotimenetluse finantseerimine iseenesest ei ole edupant, vaid tuleb teha koostööd pankrotihalduriga ja vajadusel ise võlgniku raamatupidamist uurida või lasta asjatundjal uurida. Hoolas tuleb olla ka oma nõude tähtajaks esitamisega ja selle tõendamisega nõuete kaitsmise protsessis, kuna hiljem ei ole tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku enam võimalik vaidlustada, välja arvatud juhul, kui nõue põhineb võltsitud andmetel või on oluliselt rikutud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise korda.

Agarmaa sõnul on kohtul kohustus omal algatusel tarvitusele võtta abinõusid selliste asjaolude väljaselgitamiseks, millel võib pankrotimenetluse seisukohast olla tähtsust ja korraldada selleks vajalike tõendite kogumise. Et see kohtul hästi õnnestuks, on tema sõnul oluline, et võlausaldajad annaksid võimalikul palju endale teada olevast infost pankrotimenetluse käigus teada.

"Näiteks raamatupidamisega, peidetud vara või tehingutega seoses, aga ka siis, kui näiteks võlgniku juhatuse liige on otsustanud ära kaduda ja pankrotihalduri käed on asja uurimisel seotud. Samuti on kohtul õigus küsida omal algatusel eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks," tõi ta näiteid.