• OMX Baltic0,42%267,37
  • OMX Riga0,02%882,49
  • OMX Tallinn0,25%1 699,82
  • OMX Vilnius0,56%1 039,82
  • S&P 5000,56%6 032,38
  • DOW 300,42%44 910,65
  • Nasdaq 0,83%19 218,17
  • FTSE 1000,07%8 287,3
  • Nikkei 225−0,37%38 208,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%113,3
  • OMX Baltic0,42%267,37
  • OMX Riga0,02%882,49
  • OMX Tallinn0,25%1 699,82
  • OMX Vilnius0,56%1 039,82
  • S&P 5000,56%6 032,38
  • DOW 300,42%44 910,65
  • Nasdaq 0,83%19 218,17
  • FTSE 1000,07%8 287,3
  • Nikkei 225−0,37%38 208,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%113,3
  • 15.11.22, 17:00

Kui sajandik otsustab palga – Rasmus Mägi avab tippspordi rahaasjad

Kuidas tippspordis võib sekundisajandik määrata sissetuleku ja mil viisil muudab sportlase vigastus erasponsorid rahutuks, rääkis kahekordne olümpiamängude finalist Rasmus Mägi Äripäeva raadiosaates "Läbilöök".
Rasmus Mägi kergejõustiku MM-il Katari pealinnas Dohas aastal 2019.
  • Rasmus Mägi kergejõustiku MM-il Katari pealinnas Dohas aastal 2019. Foto: Tairo Lutter/Postimees
Ligi kümme aastat maailma tipus olnud 400 meetri tõkkejooksja Mägi avab, millistest allikatest tuleb sportlase raha ning millistesse aktsiatesse ta paigutab raha tuleviku kindlustamiseks. Niisamuti rääkis Mägi, kust leiab ta motivatsiooni jätkata tippspordis ka pärast seda, kui lootus maailma kiireimaks jooksjaks saada näib võimatu.
Järgneb väljavõte intervjuust Rasmus Mägiga.
Olite sunnitud sel hooajal jääma vigastuse tõttu kõrvale ega saanud osaleda EMil. Kuidas hetkel tervis on?
Vigastusest taastumine on lõpusirgel. Arvan, et see on edukalt seljatatud. Tänavune trauma oli kehval ajal. Kui aga järgmiseid hooaegasid silmas pidadada, siis vast järgmiste aastate ettevalmistus seetõttu ei kannata. Praegu veel treeningutes kõiki asju maksimaalkiirustega ei tee, aga kui traumat poleks olnud, oleksin samas kohas treeningutega.
Kui mõtlete sellele, mis võiks olla teie jaoks läbilöök, siis milline hetk tuleb esimesena pähe?
See on mõiste, mida igaüks mõistab erinevalt. Kui ma täna istuks siin ja ütleks, et olen läbilöögi saavutanud, tekiks küsimus, mida teha edasi? Tänapäeval läbilöök ongi pigem pidev võime areneda ja käia ajaga kaasas.
Te olete märkinud varem, et edu puhul on määrav aeg, millega eesmärk saavutati. Kui te oma senist karjääri hindate, kas olete saavutanud oma eesmärgi piisava ajaga?
Aeg tippspordis ongi suurim väärtus, mitte otseselt rekordid või tulemused... Mul on eriti hea meel, et olen teatud tasemel olnud peaaegu kümme aastat. Kui ma vaatan konkurentidele, kellega esimesed jooksud tegin, ja kes tänaseks alles on.... Siis jah, see aeg tervikuna on see, mida kõige rohkem mäletan.
Saan aru, et paljud nendest pole jätkanud tippspordis, kellega alustasite ühe stardijoone tagant. Mis on teie võti olnud, et olete kümme aastat nii heas vormis olnud?
Selle aja jooksul on olnud juba mitu generatsioonivahetust. 400 meetri tõkkejooks pole kõige säästlikum ala, et kaua tipus püsida. Miks ma arvan, et see minul on õnnestunud, ehk selle põhjuseks on mu mitmekülgne lapsepõlv. Arvan, et sain sealt päris hea kehatunnetuse. Selle kõige peale oli võimalik ehitada treeningprotsessi nii, et ei tekiks traumasid ning peaksin vastu treeningperioodi ja nii aastast aastasse.
Rasmus Mägi avab tippsportlase argipäeva: ärevad sponsorid, eraklik elu ning raisatud võimalus
00:00
Sportlased treenivad sageli vaid ühe võistluse nimel, näiteks olümpiamängudeks, oodates läbilöögihetke. Mis siis, kui närvid veavad alt?
See on ikkagi igapäevane nähtus, mida on näha igal tiitlivõistlusel. Pigem olen suutnud neil võistlustel ennast realiseerida. Mu eesmärgid on olnud paigas, ma pole sinna läinud teatud kohtade saavutamiseks. Kui see eesmärk on paigas, on palju kergem tulla võistlustel toime pingega. Tihti me seame omale eesmärke täiesti valest otsast või valedest eesmärkidest lähtuvalt. Sageli on eesmärgiks au ja kuulsus või raha ning unustame olla protsessis täielikult sees.
Kuna minu lapsepõlv on olnud ääretult sportlik, on jooksmine olnud minu jaoks inspireeriv tegevus, mille abil end väljendada ja proovile panna. Seetõttu on tiitlivõistlustel võistlemine minu jaoks pigem õnnestunud.
Rasmus Mägi
Sündinud 4. mail 1992. aastal (30aastane)
400 meetri tõkkejooksja
Isiklik rekord 47,82 (püstitatud 14. juunil 2022)
Allikas: IAAFi kodulehekülg
Te mainisite, et ühel võitlusel olete närvide tõttu täiesti alt läinud. Mis siis juhtus?
See oli juuniorite vanuseklass, kus võistlesin endast aasta vanematega. Ma võistlesin Kanadas, oli ajavahe ja veel väikeseid asju, millega kohaneda. Samuti polnud see minu jaoks harjumuspärane seltskond, sest koondisekaaslased olid muutunud. Sellised väikesed asjad hakkavad tihti rolli mängima. Vahel, kui kaotad ka väga väikeses osas fookuse enda võistlustelt, polegi rohkem vaja. Mitte, et oleksin ennast tohutult ära kaotanud, aga tagantjärele näen, et mingisugused väikesed detailid röövisid minult väga palju energiat. Selles kohas oleksin enesekindlamalt pidanud mõtlema oma võistlusele. Mingisugust paanikat sellest küll polnud, aga kahju oli raisku lastud võimalusest.
Siis tekkis kahjutunne?
Jah, aga see oli õpetlik. Aasta hiljem toimus juuniorite tiitlivõislus siinsamas Tallinnas, mis pigem ikkagi õnnestus. Olin finaalis neljas ja jooksin korralikud isiklikud rekordid.
Mis on ikkagi teie motivatsioon võistelda oludes, kus peale kasvavad aina uued imemehed, kes üha uusi rekordeid püstitavad ja teist ikkagi paar sekundit kiiremini jooksevad?
Mul pole keeruline leppida sellega, et keegi on minust parem. See sunnib mind paremini leppima sellega ja veel mõtlema välja viise, kuidas saada kiiremaks. Kui keegi teeb seda asja paremini, siis on nii.
Mis see motivatsioon on neil hetkedel jätkata?
See algab iseendast ja sisemisest motivatsioonist. Kui ma ise arvan, et mul on võimalik saada paremaks, seni on mul tahe jätkata. Ma pole kleepinud ustele oma konkurentide pilte või mingisuguseid tsitaate, mis peaksid mind vihasena voodist välja ajama. Mul on sisemine motivatsioon hommikul tõusta ja trennis käia. See on sellest, et end paremini tundma õppida.
Miks on tähtis end tunda?
Muidu ma ei näe, et meie eksistentsil oleks suurt pointi, kui olla mingites mallides või mustrites. Ma ehk otsin liigselt tähendust kõigele. Aga minu jaoks on see osa inimeseks olemisest – õppida enda kohta võimalikult palju.
Spordis ei ole rahaasjad teab kui läbipaistvad. Võib-olla oskate raadiokuulajatele selgitada, millistest allikatest tuleb teie sissetulek?
Eestis tiitlivõistluste tasemel olev sportlane või kellel nähakse potentsiaali finaali tõusta, nendel on Eesti Olümpiakomitee (EOK) toetus. Suure osa minu toetustest annavad erasponsorid. Ilma nendeta oleks keeruline aastat konkurentsivõimelisena üles ehitada. Olles ikkagi väga heal tasemel, siis sellega kaasneb ka auhinnaraha.
Kui olete vigastatud ega saa võistelda, kuidas tagada stabiilne rahavoog?
Vigastuste puhul ongi see sportlase suurim mure, mis saab minu toetustest. Need on keerulised hetked, ka tiitlivõistlustel. Mu karjääris on olnud ka hetki, kus tunnen teatavat pinget ka poolfinaalis olles või stardijoonel: kui tulen kaheksa hulka, tagab see mulle ühesuguse toetuse, aga kui jään üheksandaks paari sajandiku pärast, on toetuste maht väga palju erinev. Sportlasena võib see vahe olla nii minimaalne, isegi stopperid ei võta seda aega välja, aga rahalises mõttes on see kadu päris suur. Seda pinget on stardijoonel olnud tunda palju.
Aga sponsorite puhul – see teeks mind ennast ka ärevaks, kui minu toetatav sportlane saaks mingil põhjusel vigastada.
Kas on olnud lugusid, kus erasponsorid keeravad selja?
Kindlasti on, aga ma enda puhul ei oska küll välja tuua midagi sellist. Loomulikult minu sponsorite hulk pole nii suur. Aga need, kes mul on olnud, on pikemat aega.
Saan aru, et sportlasel on üpris keeruline oma rahaasju planeerida, sest sissetulekutes pole täielikku kindlust. Kuidas siiski edukalt ära majandada?
Päris sellist olukorda või aastat pole meil olnud, kus täie kindlusega teame, et meil on selline hulk raha ja saame kõike teha. Pigem teame seda, et on mingi hulk toetajaid, kelle abil me veame välja mingite kuudeni. Ülejäänud muredega tegeleme jooksvalt. Jah, see on keeruline maailm. Aga samas lapsest saati minus on tekkinud arusaam, et küll kuidagi ikkagi saab hakkama. Sellist külluse olukorda pole olnud ka lapsena. Minu arvates olid väljaminekud suuremad kui tulud, ent kuidagi ikkagi vanemate kavala majandamise abil saime hakkama ning anti minule ning mu õele võimalus teha kõrgel tasemel sporti.
Kas te investeerite oma raha?
Jah, see on põnev valdkond.
Kuhu täpsemalt raha paigutate?
Tõsisem huvi tekkis Äripäeva Investor Toomase kolumni lugemisest. Juba aastaid tagasi sattusin lõunat süües lugema Äripäeva paberlehte. See tundus kvaliteetne, põnev ja sundis mõtlema sellele, et ise oma raha investeerima. Aktsiad on minu jaoks kõige lihtsam ja arusaadavam varaklass, kuhu investeerimisele mõelda.
Milliseid aktsiaid teil on?
Möödunud aastal võtsin osa Enefit Greeni IPOst. Mul pole suur portfell, aga pean vajalikuks aeg-ajalt tulevikule mõelda. Ostan brände, millesse mul endal on suur usk. Loomulikult sümboliseerib Apple minu jaoks kvaliteetset brändi. Samuti olen pikalt olnud Nike’i sportlane, see meeldib mulle brändina kohutavalt. Kui koroonajal olid kõik turud punases, taipasin ka seda osta.
Seal kõige sügavamas põhjas?
Jah, ikkagi päris sügaval põhjas. Tundus hetk, mida tasuks ära kasutada.
Mis on hetkel ostumõtted?
Eestist mulle tundub LHV põnev. Miski on nendes tänapäevane ja atraktiivne. Usun, et ka Teslal palju tulevikku vaatamata sellele, et Elon Muski väljaütlemiste tõttu võib tulla ette palju pöördeid, on see brändina siiski miski, kuhu võiks investeerida.

Seotud lood

Saated
  • 11.11.22, 14:51
Rasmus Mägi avab tippsportlase argipäeva: ärevad sponsorid, eraklik elu ning raisatud võimalus
Kuidas tippspordis võib sekundisajandik määrata sissetuleku ja mil viisil muudab sportlase vigastus erasponsorid rahutuks, sellest rääkis kahekordne olümpiamängude finalist Rasmus Mägi Äripäeva raadiosaates "Läbilöök".
Saated
  • 14.10.22, 13:46
Tuntud telesaatejuht raskest kevadest: hambad ristis pingutasin, mõtlesin eriala vahetada
Tihedad võttepäevad ja 14 tunni pikkused tööpäevad panid vabakutselist telesaatejuhti ja ajakirjanikku Eeva Esse-Sõõrumaad mõtlema eriala vahetusele, selgus saatest „Läbilöök“.
Saated
  • 16.09.22, 14:52
Tuntud saadete looja: alguses keesin kiirelt üle, vihastasin inimesi välja
Teletööga alustades suutis produtsent Kaupo Karelson oma keevalise iseloomu tõttu nii mõnegi inimese välja vihastada, mistõttu läks tükk aega mööda enne, kui nad soovisid uuesti koos saadet teha.
Saated
  • 24.06.22, 13:00
Elmo Nüganen: kriis ei küsi luba tuppa siseneda, ta lihtsalt tuleb
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on külas armastatud lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen, kes töötas 30 aastat Linnateatri peanäitejuhina, pani eelmisel aastal ameti maha ning tegutseb nüüd vabakutselisena. Selle võludest ja valudest ning õppetundidest saates räägimegi.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.11.24, 15:40
Bigbank: õigete hoiakutega töötaja on ettevõttele suur ressurss
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele