Detsembrikuus lisandus Eesti suurima taastuvenergia tootja Utilitase Maakri kontorisse mõnisada uut ja usinat töötajat – ruumides tegutses mitusada röövlepatriinut, kes villtäidega kimpus olevatelt taimedelt putukaid hävitama asusid.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?