Statistikaamet hindas energiakriisi tipus hinnatõusu 1,8% võrra üle

Statistikaameti energiahindade rehkendused panevad analüütikuid juba mõnda aega kukalt kratsima, kui hinnakasv mõõdeti päriselust kiiremaks, võis see meile kalliks maksma minna, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp “Makromaania” uudiskirjas.

Kaks asja, millele võib Eestis kindel olla: töösturid on alati negatiivsemalt meelestatud, kui majanduskeskkond alust annab. Ja mingi komponent tarbijakorvis ajab ikka kogu inflatsiooni arvutamise täiesti sassi.

Elektrihinna komponent on kasvatanud inflatsiooni näitu ka siis, kui elektri börsihind pole tõusnud, möönab statistikaamet nende vastu kerkinud kriitika asjakohasust. Tulevikus läheb veelgi keerulisemaks.

Statistikaameti arvutatud inflatsiooninäitajat on uhkelt kergitanud elektrihinna tõus – nii uhkelt, et sellel ei paista elektrihindade kui sellisega mingit seost olevat ning praegune inflatsioon on 2-3% võrra suurem, kui peaks.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.