Autode käibemaks muutub detsembrist

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 26. juuni 2014 kell 15:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autode käibemaks muutub detsembrist
Riigikogu rahanduskomisjon tegi täna ettepaneku lükata autode käibemaksustamise muutmist puudutava seaduseelnõu jõustumistähtaeg detsembrisse.
Seni 1. juulist jõustuma pidanud käibemaksuseaduse muudatus, millega muuhulgas ei tagastata enam autode soetamisel kogu sisendkäibemaksu, hakkab rahanduskomisjoni ettepanekul kehtima 1. detsembrist. Põhjus selleks on asjaolu, et enne seadusemuudatuse jõustumist on vaja luba Euroopa Liidust.
Rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi sõnul on lootust, et luba saadakse septembris-oktoobris. „Tänane seis on selline, et rahandusministeerium on pidanud Euroopa Komisjoniga pikalt kirjavahetust ja mõni nädal tagasi ühtegi küsimust komisjonilt ei laekunud, nad aktsepteerisid saadud vastuseid,“ rääkis Vassiljev. „Nüüd peab Euroopa Komisjon otsuse tegema, mis võib juhtuda juulis ja pärast peab Euroopa Nõukogu andma formaalse lõppkinnituse. Seda võib oodata optimistlikumalt septembris, pessimistlikumalt oktoobris, eks elu näitab.“
Ettevõtjad vastu. Muudatusele on olnud ettevõtjaid esindavate organisatsioonide seas suur vastuseis. Peamiselt ei olda nõus sellega, et sisendkäibemaksu tagastatakse ametiautodelt edaspidi 50% ulatuses. Huvigrupid on väljendanud arusaamatust, kust on rahandusministeerium võtnud hinnangu, et Eesti ettevõtluses kasutatavate ametiautode eratarbimine on 50%.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni saadetud arvamuses rahanduskomisjonile kirjeldati, kuidas liikmete seas tehtud küsitlusest selgus, et tegelikkuses on eratarbimise ulatus keskmiselt ligikaudu 14%. Vassiljevi hinnangul ei saa seda uuringut võtta kui objektiivset teaduslikku materjali. „Küsitletav on kindlasti teadlik oma vastuse potentsiaalsest mõjust iseendale ja ta ei pruugi anda päris adekvaatset vastust, isegi kui ta ei tee seda pahatahtlikult,“ põhjendas rahanduskomisjoni esimees oma seisukohta.
Vassiljev kinnitas, et komisjon palus rahandusministeeriumil põhjendada, kuidas selle 50%ni jõuti. Ta rääkis, et ministeerium argumenteeris erinevate näitajatega ja oli kasutanud teiste riikide uurimusi. Komisjon jäi lõpuks ministeeriumi selgitustega rahule.
„Kuna on üritatud võtta ühiskonna keskmist kasutust ja eeldatavat keskmist kasutust, siis kindlasti on sinna sisse jäänud mingisugune hinnangulisus. Mina isiklikult ei oska küll öelda, mis see täpselt õige keskmine kasutus erasõitude ja ettevõtte sõitude vahel on,“ kõneles Vassiljev.
Juulis võetakse vastu. Rahanduskomisjon saatis eelnõu riigikokku teisele lugemisele ja tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Pärast teist lugemist teeb komisjon ettepaneku kolmanda lugemise kohta ja Vassiljevi hinnangul on praeguse stsenaariumi järgi kõige realistlikum, et seadusemuudatuse võtab riigikogu vastu juuli alguses.
„Ma arvan, et ideaalseks ei pea seda vist vast keegi. Kindlasti on nüansse, mis seal mingil kujul küsimusi tekitavad, aga me oleme üritanud rahanduskomisjonis leida osapoolte ja algataja ehk rahandusministeeriumi vahel seda ühisosa,“ kommenteeris Vassiljev. Ta leidis, et eelnõu on saanud komisjonis kindlasti paremaks ja protsess on olnud informatiivne mõlema osapoole jaoks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum