Nädal majanduses üllatas

Eestis teise kvartali kohta avaldatud majandusnäitajad on olnud üle ootuste head. Majandus kasvas +2,2% aastaga ning 0,5% kvartaliga. Ka tööpuudus alanes eriti kiiresti, 8,5%-lt esimeses kvartalis 6,9%-le teises. Numbrid näitavad justkui väga head olukorda majanduses, erinevalt veel kvartal tagasi avaldatud näitajatest, mis olid valdavalt üsna minoorset tooni. See tekitab küsimuse, kas nüüd olemegi taas kasvurajal tagasi ning edasi on suund aina üles.

Positiivseid arenguid siin-seal on, kuid jään ikkagi oma senise arvamuse juurde, et suuremaks hõiskamiseks on veel vara. Siiani on väga vähe näitajaid, mis avaldaksid, mis sellise suunamuutuse taga olla võib. Pealegi on tegemist Statistikaameti uue (ja positiivsema?) metodoloogiaga, mis ei võimalda seda muutust eelmise kvartali andmetega otseselt võrrelda.

Eurotsoonis läheb majandustel jätkuvalt heitlikult. Teises kvartalis eurotsooni majandus tervikuna ei kasvanud (võrreldes eelmise kvartaliga), mis oli paljudele pettumuseks. Majanduskasv kõigub kvartaliti plussist miinusesse ka eurotsoonis. Pärast esimese kvartali tugevat kasvu Saksamaa majandus taas kahanes. Järeldus Eestile on siit üsna ühene: välisnõudluse poolt lisapanust majanduskasvu ei tule. Kasv võib kiirelt taas languseks muutuda ja vastupidi. Lisanduvad Vene kriisist tulenevad mõjud aasta teisel poolel.

Tööturul toimunud töötuse määra kiire alanemine on muidugi positiivne. Mündi teine külg on see, et koos töötute arvu vähenemisega on vähenenud ka töötavate inimeste arv. Töötute ja hõivatute arv vähenes ühtmoodi ligi 8000 inimese võrra. Samal ajal on inimeste töövalmidus samuti vähenenud ehk siis on rohkem neid, kes tööd teha ei soovi. Ettevõtete seisukohalt ei ole see kuigi hea uudis, sest vähenenud on saadaoleva tööjõu hulk ja töötamisvalmidus.

Hõivatute arv vähenes teises kvartalis 1,2% aastataguse tasemega võrreldes ja seda on rohkem kui kvartal tagasi. Väheneva töötajate arvuga püütakse suurendada efektiivsust, et palgatõusu tempoga sammu pidada. Suurenev majanduskasv on siin lõhe tasandamisel igati abiks.

Võrreldes meie prognoosiga tööturu kohta, on käesoleval aastal ootuspäraselt käitunud tööhõive, mis on vähenenud, kuid tööpuudus on vähenenud meie ootustest kiiremini. Seda eelkõige seetõttu, et on toimunud järsk tööjõu arvu vähenemine.