Kinnisvaraturg välisriikide tõmbetuules
Paljukorratud väide, nagu kinnisvaraturg oleks oma olemuselt lokaalne, on poolik tõde. Kui ikka mujal maailmas asjad halvaks lähevad, pole ka meil pääsu. Kui mujal on külluseaastad, ei jää ka meie virelema, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Ajad, mil kinnisvara ostsid dollaripakkide eest vaid kohalikud ettevõtlikud tegelased, on jäänud ajaloo hõlma. Integratsioon välismaailmaga, naabrite suurenenud huvi meie turu vastu ning laenuraha jõuline pealetung viimase kümnendi jooksul on muutnud meie kinnisvaraturu ka piiritaguste arengute poolt palju rohkem mõjutatavaks.
Laias laastus võib kinnisvaraturule laienevad välismõjud jagada kolmeks: eksport (sh tööjõu eksport), investorite hulk ja raha hind.
Eksport mõjutab otseselt Eesti elanike käekäiku. Kui meie kaubad ja inimesed on välisriikides nõutud, on töötegijate ostujõud suurem. Viimane kandub ka kinnisvaraturule. Kui me aga konkurentsivõimet kaotame ja/või mõnes sihtriigis ostuvõime mingil põhjusel langeb, siis annab see otseselt eestlase rahakotis tunda. Arvestades, et jooksevhindades ekspordivad Eesti ettevõtjad iga kuu ümmarguselt miljardi euro eest ainuüksi kaupasid, siis on, millest ilma jääda.
Piirkonna väikseima riigina oleme ka märkimisväärses välisinvestorite tõmbetuules. Kui Venemaa rubla hakkas mullu väärtust kaotama, tõmbasid sealsed investorid ennast pingesse ja tühistasid kümneid luksusvaraga pooleli jäänud tehinguid. See kestab siiamaani.
Soome majanduslanguse algus 2012. aastal tähendas meile seda, et soomlastest varaomanikud panid suure hulga Pärnu linnast ja Saaremaast müüki – täpselt samamoodi, nagu eestlased proovisid 2007-2008 realiseerida oma positsioone Lätis. Kapitali väljavool pole aga kunagi arengule kasuks tulnud.
Raha hind, sealhulgas kättesaadavus on kõike muud kui lokaalne. Pankadevaheliste eurolaenude intressimäär ehk Euribor ja meil turu hõivanud välispankade poolsed laenumarginaalid on nn tavainimesele hoomamatud nähtused. Üldjoontes on siiski teada, et madala Euribori ja marginaaliga on inimeste laenuvõime kõrgem, mis võimaldab osta suuremat ja paremat kinnisvara. Paljud aga ei tea, et kui Euribor tõuseks tagasi 2006. aasta tasemele, oleks 100 000eurose 30aastase laenu kuumakse tänase 380 euro asemel 555 eurot.
Välismaailma arengutel tuleb silm peal hoida. Üks lisasekund Mario Draghi hingetõmbepausis on tavaliselt palju tähenduslikum kui kõikide kohalike ekspertide osta-müü-soovitused kokku.