Toomas Peterson • 9 november 2016
Jaga lugu:

Miks LOT Nordicale sobib?

Toomas Peterson
Toomas Peterson  Foto: Raul Mee

Nii väike ja nii väiksest turust lähtuv lennufirma nagu Nordiva vajab strateegilist partnerit suurema lennuettevõtte näol, kirjutab Estonian Airi endine juht Toomas Peterson.

Uudis, et Poola lennufirma ostab osaluse Nordica tütarfirmas Regional Jet, pani kulme kergitama isegi paadunud skeptikud, kes ennustasid Nordica peatset kadu, kui sinna investeeritud 40 miljonit eurot paari aasta pärast otsa saab.

LOT, mis on analoogselt siinse regiooni suurtegijate Lufthansa ja SASiga Star Alliance’i liige, on oma aastas umbes 5 miljoni reisijaga Nordicale küllaltki kohane partner. Teoreetiliselt peaks tegemist olema vastastikku kasuliku äriga: LOT saab lähiliinidele vedaja, Nordica saab kasu uuest suurlennujaamast Varssavis ning võib suurendada tulusid uute liinidega. LOT annab Nordicale lennukeid kasutada ning lennufirmad saavad sihtjaamades sisse ostetavate teenuste kulusid edaspidi jagada, mis tähendab, et kokkuvõttes need vähenevad. LOTi huvi ilmestab ka fakt, et ta pelgalt ei piirdu strateegilises koostööga liinidel koodi jagamise ja Nordica lennukite kasutamisega, vaid omandab 49% Nordica tütarfirmast Regional Jet.

Nordica partneriks ei oleks sobinud ei Lufthansa oma suuruse poolest ega Estonian Airi endine suuromanik SAS oma mineviku pärast. Samuti mitte Finnair liigse läheduse pärast. Niisiis Nordica valik on olla Star Alliance’i käepikendus siinsel turul.

Mis edasi?

Nordica tulevikku silmas pidades on oluline, missuguse arengu teed LOT läheb. Olles peaaegu täies mahus riigi omandis, tuleb tal arvestada lennutranspordi üha suurenevat konsolideerumist, ilmselt otsida endale omakorda strateegiline partner-omanik suurema lennufirma näol või/ja siseneda börsile.

Siinsel turul tegutseb ka teine allianss – One World, mille liikmed on näiteks Finnair ja järgmise aasta kevadel Tallinna lende alustav British Airways. Unustada ei saa kuidagi ka airBalticut, mis on mahult 5–6 korda suurem Nordicast ja mis on deklareerinud, et Baltikum on tema koduturg. Erinevalt Estonian Airist sai airBaltic positiivse vastuse Euroopa Komisjonilt riigiabi kohta ning teatas hiljuti, et Läti riik investeerib sinna 80 miljonit eurot, lisaks panustab erafirma 52 miljoniga, saades 20%-lise osaluse lennufirmas.

Praegu on Nordical ja airBalticul enam-vähem võrdne osa Tallinna lennujaama mahust. Kui Nordica ei oleks endale saanud strateegilist partnerit, oleks airBaltic oma mastaabiefekti arvestades muutunud palju räägitud Baltikumi-üleseks lennufirmaks ning Nordica oleks oma 40miljonilise investeeringu lõppedes surmale määratud. Vastuseks Nordica laienemisele võib airBaltic avada taas Tartu–Riia liini ja suurendada lendude ja sihtkohtade arvu Tallinnast, mis peaks klientidele olema igati soodne.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt