Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vildakas automaks

    Uue valitsuse liigne kiirustamine autode registreerimismaksu juurutamisel viib selleni, et seadust klopsitakse kokku valedel alustel ja läbimõtlematult, leiab AMTELi juht Sulev Narusk.

    Suurim viga on see, et maksu aluseks võetakse kilovatid ehk auto võimsus, aga mitte CO2 heitmed. Maksumuudatus peaks sobituma tänapäevase mõttemaailmaga ja moodsate sõiduvahenditega (elektriautod, hübriidid) ning arvestama ka keskkonnaalaste väärtustega. Maksudega ei tohi asuda diskrimineerima keskkonnasõbralikke elektriautosid või hübriide, mis on tihti võimsamad kui nn tavaline auto. Väljatoodud plaan on selles mõttes selgelt vaenulik.
    Vastuolu arengukavaga
    Riik ise on võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitkoguseid ning soodustada energiasäästlikumate ja keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutamist. See on kirjas ka majandusministeeriumi koostatud ja kinnitatud transpordi arengukavas, mille aluseks on Euroopa Liidu transpordipoliitika valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“. Seega läheb planeeritav seadus vastuollu nii Eesti arengukavaga kui ka Euroopa Liidu teiste riikidega ühiselt kokkulepituga.

     Maksudega ei tohi asuda diskrimineerima keskkonnasõbralikke elektriautosid või hübriide.

    Sulev Narusk
    Praegu kehtib enamikus Euroopa Liidu riikides autode registreerimis- ja/või aastamaks ning valdavas osas riikides on nende maksude aluseks CO2 sisaldus. Ehk teisisõnu innustatakse tarbijaid ostma võimalikult keskkonnasäästlikke autosid.
    Kindlasti reageeriks mõned poliitikud nüüd teatega, et mida võimsam auto, seda rohkem kütust kulutab ja seda enam saastab. Aga tänapäevaste tehnoloogiate kasutamisel pole mitte alati nii. Valdaval osal autotootjatest kasvab mudelite valikus pidevalt ja aina kiiremini hübriid- ja elektriautode osakaal.
    Karistame keskkonnasäästlikku mõttelaadi
    Võtame siinkohal võrdluseks hea näite ühe Eestiski ülipopulaarse automargi mudelivalikust. Uhiuue hübriidmaasturi võimsus on 114 kW ja CO2 määr 115 g/km. Sama autotootja uhiuus tavakütusega sedaani võimsus on 97 kW, aga CO2 heitmete määr koguni 139 g/km. Seega maksustades maasturit võimsuse eest suurema summaga, karistame keskkonnasäästlikku mõttelaadi. Selliseid näiteid võiks tuua rohkelt.
    Ferrari hübriidauto LaFerrari 2015. aasta Pekingi autonäitusel.Foto: EPA
    Rääkimata pea kõigist tavaliste pereautode tootjatest, siis isegi maailma kõige kuulsam sportautode tootja Ferrari teatas hiljaaegu, et alates 2019. aastast nende valikusse lisanduvad uued mudelid on hübriidautod.
    Praegune plaan jätab natuke vanamoodsa lähenemise mulje: kui on suur maja või suur auto, siis järelikult paha – karistame. Tänapäeval võib olla sama suur maja, mis on näiteks nullenergia hoone. Või suur auto, aga väiksema CO2 näitajatega. Suurus ei tohiks olla ainuke parameeter, vaid kui juba kardinaalse uue maksukogumise põhimõtte üle arutame, siis peaks arvesse võtma ka auto kasutaja mõtlemise, suhtumise ning jalajälje, mille oma riiki maha jätame.
    Lõpetuseks ka psühholoogiline moment – kui maksude kogumise aluseks on CO2 heitmed, mitte aga kilovatid, siis pöörame sellega igapäevaselt inimeste tähelepanu keskkonnasäästlikkusele.
    Autor: Sulev Narusk
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Ryanair kärbib Vilniuses lende
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.

Olulisemad uudised

Head nädalavahetuse kuulamist: saladused kinnisvaras ja tuntud investorite portfellides
Mida on praeguse aasta kohta öelda panga suuromanikul, mis peitub investorite portfellides, millal on oodata kinnisvaraarendaja börsiletulekut ja kuidas peab vastu mööblitööstus – need teemad jõudsid sel nädalal kuulamiste tippu.
Mida on praeguse aasta kohta öelda panga suuromanikul, mis peitub investorite portfellides, millal on oodata kinnisvaraarendaja börsiletulekut ja kuidas peab vastu mööblitööstus – need teemad jõudsid sel nädalal kuulamiste tippu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.